Eestis seni veel teenimatult vähe kasutatud sojatooted on tervisele kasulikud mitmel moel.

Sojauba on iidne kultuurtaim, mida kasvatati juba enam kui 3000 aastat tagasi Hiinas. Sealt on soja kasvatamine levinud kõikjale Aasiasse, Venemaale, Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Et Ida-Aasias on sojaoad rahvusliku köögi aluseks, pärineb enamik retsepte just Aasia köögist.

Kasvab Eestiski

Sojaubasid kasvatatakse ka Eestis, praegu töötatakse Jõgeva Sordiaretuse Instituudis meie kliimasse kõige paremini sobivate sortide valiku kallal. Sojataim on ilmastikutundlik ja soojanõudlik, kuid senised kasvatamiskogemused on näidanud, et Eestis saab varajasi sorte edukalt kasvatada, kui valida soojemad kasvukohad – lõunakallakuga põllud või kasvatuspiirkonnad, kus vegetatsiooniperiood on pikem, näiteks Lääne-Eesti ja saared.

Sojaoa kõrge toiteväärtus tuleneb tema suurest valgusisaldusest. Kuivatatud sojaubade valgusisaldus võib tõusta kuni 45%ni, selle valgu koostis on lähedane loomsetele valkudele ja kergesti seeditav.

Mitmekülgne toiduaine

Sojaubades on tervislik rasvasisaldus: vähe küllastunud ja palju küllastumata rasvasid. Alfalinoleenhappe sisaldus sojas aitab kaasa luude tugevuse tagamisele, soodustades kaltsiumi jäämist luudesse. Taimes on arvestatavalt kiudaineid, mis koos rikkaliku valgu ja rasvaga annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, võimaldades kaalu langetada.

Sojaõlis leidub rohkesti letsitiini, mida kasutatakse nii meditsiiniliste preparaatide kui toiduainetetööstuse jaoks (emulgaator).

Tänu valgu suurele kogusele ja rohkele õlile leidub sojas vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule, tänuväärseks kaalujälgijale ja tsöliaakia puhul.

Sajanditepikkune kogemus kinnitab soja kasulikku mõju tervisele. Soja on tunnustatud toiduaine paljudes rahvusköökides ning oluline osa tervislikult toituvate inimeste igapäevamenüüs.

Uurimused on näidanud soja võimalikku toimet rinnavähi ja eesnäärmevähi ärahoidmisel.

Kõrgeima vähivastase toimega taimede hulgas on soja teisel kohal pärast küüslauku, seda just tänu sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele – fütoöstrogeenidele.

Jaapanis, kus sojatoidud on igapäevamenüüsse kuulunud juba sajandeid, esineb naistel rinnavähki harva.

Soja on leebe seedimisele

Sojatooted soodustavad seedimist, lagundavad sapikive ja aitavad ära hoida uute kivide teket, reguleerivad veresuhkru sisaldust ja insuliini tootmist, seovad ja viivad organismist välja mürkained.

Laktoositalumatuse all kannatajatele on sojatooted hea asendusaine tavalistele piimatoodetele.

Soja on abiks lastele, kes on allergilised loomsele piimavalgule. Ainult taimset valku sisaldav sojapiim ja sellest valmistatud piimatooted on allergikutele asendamatud. Tänu rasva- ja valgurikkusele on sojas vähe süsivesikuid, puudub kolesterool.

Selleks, et taimsed valgud saaksid toetada ja kaitsta organismi, soovitavad toitumisteadlased päevas süüa 25 g sojavalku (100-300 g sojapiimatooteid). Ja nii igal päeval, sest soja väärtuslikud toitained ringlevad organismis 24-36 tundi.

Juustust jogurini

Levinumad toiduained, mida sojaoast saadakse, on sojajahu, sojatangud ja -helbed, sojapiim ja -kohupiim, sojajuust ehk tofu, sojapasta ehk miso, sojakaste ehk tamari, tempeh – fermenteeritud sojatoode, mida saab kasutada liha aseainena. Kõigist neist saab valmistada maitsvaid roogasid.

Eestis toodab sojapiimast toiduaineid Soya Foods Baltic OÜ ja turustab neid SO SOJA kaubamärgi all. Sojapiimast saadakse peaaegu kõiki tooteid, mis lehmapiimastki: kohupiimataolist pehmet tofut, juustu ehk tofut, jogurtit, mida nimetatakse joguriks, majoneesi, võideid ja kreeme.

Naturaalne ja maitserohelisega pehme tofu näeb välja nagu suureteraline kodujuust. Seda võib süüa segatuna majoneesi või maitsestamata joguriga omaette kerge einena, lisandiks aedviljade, täisteratoodete ja kartuli juurde. Samuti saab seda pannil praadida koos aedviljadega, kasutada toidus liha asemel ning küpsetistes kohupiima, munade ja jahu asemel. Tofu tekstuur ja toiteväärtus ei muutu kuumutamisel.

Kõva juustutaolist tofut on saadaval maitsestamata kujul ja kuubikutena kastmetes. Naturaalsel kujul pole toful maitset, sellepärast soovitatakse lisada maitseaineid ja kastmeid. Tofupalle ja -kuubikuid võib süüa külmalt suupistena, aga parimad on nad soojalt: võib ahjus koos aedviljade ja/või lihaga küpsetada, grillida või pannil praadida.

Sojamajonees, mida on saadaval ka tomatilisandiga, sobib kergete kastmete ja salatite valmistamiseks. Selles pole muna ega loomseid rasvu, seega on toode kolesteroolivaba. Sama saab öelda sojal põhinevate võileivamäärete kohta.

Magusasõpradele võib soovitada astelpaju-, kakao- ja sidruni-vanillikreeme ning naturaalset, astelpaju- ja maasikajogurit. Taimne sojavalk on madalakaloriline, kuid püsib kaua organismis ja hoiab pikka aega kõhu täis. Nii kreemid kui jogurid sobivad ka magustoitude ja tarretiste valmistamiseks.

Allikas: Pärnu Postimees 01.12.2007.