Kelder tuleks ehitada nõnda, et pinnasevesi ei pääseks hiljem moosipurke uputama.

Kelder oli veel paari aastakümne eest ülioluline koht. Kellel olid seal moosid, kellel kartulid, kellel niisama kola hoiul. Keldrid olid eramajadel, esialgu ehitati need ka uutesse kortermajadesse. Tasapisi minetasid keldrid oma esialgse otstarbe. Kartuleid hakati poest ostma üheks söögikorraks, moositegemine jäi lõplikult maavanaema hooleks.

Tundub, et nüüd on keldrid tasapisi rehabiliteeritud. Moosi- ja kompotitegemine on jälle moodi läinud, nagu ka maavanaema mahepõllundussaadused ehk siis oma põllul kasvatatud kapsas-porgand. Lisaks juurikatele on keldritesse tasapisi hakanud kolima ka inimesed.

Valmis majale keldri ehitamise idee peale ehitusasjatundjad muigavad. Kuigi päris võimatu see pole. Peaasi, et maja vundament ulatub piisavalt sügavale, sest ei soovi ju keegi hiljem 1,6-meetrises kaevikus ukerdada.

Kui aga alles ehitate oma kodu ja teil on kindel soov selle alla ka kelder ehitada, tuleb asja esmalt hoolega kaaluda. Palju sõltub tulevase maja alusest pinnasest – kui ikka pooleteise meetri pärast tuleb selge paas vastu, oleks mõistlik keldriidee maha matta. Kivisse keldrisüvendi raiumine-lõhkamine ajaks ehituse hinna pööraselt kõrgeks, vahel on seda isegi võimatu teha.

Järgmine asi, mis võib keldri ehituse küsitavaks muuta, on vesi. Langeproon Inseneriehituse müügiinsener Jaanus Kamber hoiatab, et kui pinnasevee tase on kõrge, võib tulevase keldri süvendi kaevamisel see vett täis valguda. See aga tähendab, et vesi tuleb sealt välja pumbata, ise ei lähe see kuhugi. Kui elatakse tiheasustuspiirkonnas, ei pruugi aga olla kohta, kuhu vett pumbata.

Uuri krunti

Langeprooni arendusinsener Martti Sepp soovitab hilisemate kahjude vältimiseks analüüsida krundi looduslikke tingimusi. Tuleb selgitada pinnase koostis (nt liivsavimoreen, liivsavi, saviliiv või liivakivi), maapinna kõrgus ja kalded, veekogude lähedus (meri, jõed, allikad), põhjavee kõrgus. Nii välditakse vundamendi- ja keldrisüvendi kaevamist allikale ja veesoonte läbilõikamist. “Kui pinnasevee tase on kõrgem kui keldri põrand, siis tungib vesi keldrisse. Samuti peab arvestama, et see tase kõigub vastavalt sademete hulgale,” hoiatab Sepp.

Seetõttu on otstarbekas paigaldada keldrile hüdroisolatsioon. Sageli püüab ehitaja loobuda hüdrotehnilistest uuringutest ja hüdroisolatsioonitöödest, näitab Sepa kogemus. Hüdroisolatsioon ei jää nähtavale ning kahjustused ilmnevad alles aastate möödudes. Sestap paneb ta inimestele südamele, et igasuguse ehituse juurde on mõistlik palgata asjatundja, kes teeb ehitusjärelevalvet.

Lihtsamatel juhtudel piisab seinte katmisest, kuid märjemates oludes vajab ka põrandaalune isoleerimist, et moodustuks kessoon ehk siis põranda ja seina isolatsioon moodustaks ümber hoone ühtse terviku. Samuti on oluline, et seinal olev hüdroisolatsioonivõõp või rullmaterjal oleks kaitstud tagasitäite tekitatavate mehaaniliste vigastuste eest. Kaitseks sobivad näiteks drenaažimatt (nuppkile) ja soojustusplaadid.

Hüdroisolatsioon peab takistama niiskuse imbumist pinnasest või veel kivistumata betoonist selle kohal asuvatesse niiskustundlikesse tarindiosadesse. “Ehitiste projekteerimisel tuleks igal juhul eelistada selle hüdro-isoleerimist väljastpoolt,” soovitab Sepp. Keldri välisseinte puhul on lisafaktoriks pinnase külgsurve seinale ja pinnaseniiskuse tungimine seina. Ehitisest on vaja vesi eemale juhtida. Selleks ehitatakse sademete ärajuhtimise torustik, vajadusel drenaažitorustik, ning planeeritakse maapind kaldega hoonest eemale.

Vajalikud load

Kambri sõnul on kõige lihtsam ehitada kelder maa peale ning kuhjata selle ümber ja peale pinnas. Tulemuseks on arhailise hõnguga maakelder. Kui keldri peale ja ümber veel sobivad taimed kasvama panna (nagu murukatuste puhul), on tulemus ka ilus.

Muidugi tuleb oma kinnistule keldrit ehitama hakates ka seadusi arvestada. Tallinna linnavalitsuse linnaplaneerimise ameti ehituslubade osakonna juhataja Arnold Knuudi sõnul on eraldi asetsev kelder ehitis nagu iga teinegi ja selle ehitamisel tuleb lähtuda ehitusseadusest. Kui keldri (väikeehitiseks peetakse kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ja maapinnast kuni viie meetri kõrgust ehitist) ehitusalune pindala on väiksem kui 20 m2, ei ole ehituseks luba vaja. Piisab kohaliku omavalitsuse vastava osakonna teavitamisest.

Jälgima peab siiski ka krundile seatud üldisi ehitusaluse pinna norme. Kui keldri suurus on 20–60 m2, on vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Kui tegu on juba suurema ehitisega, käib kõik nii nagu mis tahes majaga: vaja on projekti, ehitusluba.

Allikas: www.epl.ee 29.11.2007.