Aknalaua potilillest on saamas siseruumide oluline kujunduselement.

Kuigi kõigil pole suure aiaga maja, terrassiga ridaelamut või isegi rõduga korterit, ei pea rohelusest enda ümber siiski loobuma. Üha enam julgetakse oma elamisse või kontorisse võtta rohkem hoolt nõudvaid taimi.

Viimaseks trendiks on osutunud just eksootilised orhideed, mida aiapoed pakuvad laias valikus. Orhideede populaarsus on selgitatav praegu moes olevate modernistlike-minimalistlike sisekujunduslahendustega.

Toahaljastuse üks suund ongi nn iseloomuga taimed, kelle tundmaõppimiseks tuleb raamatutes tuhnida või internetis surfata. Nad vajavad erilist väetamist ja kastmist. Suvel nõuavad nad näiteks mõnusat õues varjus viibimist. Talvel tahavad aga sootuks eluruumi kõige valgemat kohta.

Üks selline on minul laeni küündiv üheksa-aastane sidrunipuu, kes ilmus ise ühte mu lillepotti teise lille kõrvale. Nüüd-seks on too teine lill juba kes teab kus, kuid isetekkinud sidrunipuust on saanud tähtis pereliige.

Ta on rännanud minuga igal suvel maale puhkama, olnud minuga ülikooliaastatel Tartus ning mujal, kus elu on mind peatuma sundinud.

Nüüdseks aga sunnib seesama tegelane mind paikseks jääma, “võttes sõna” ka elukohavalikul. Eelpool juttu olnud sisehaljastusest moodustavad viimatikirjeldatud taimed täiesti omaette kategooria. Need on toataimed, mida lillepoodidest naljalt ei leia, need võivad olla erilised eksoodid, reisilt kaasa tulnud, aga ka nn ajalooga taimed, kelle tekkelugu või päritolu muudab nad lemmiklooma sarnasteks isenditeks.

Taimed projektis paika

Siseruumide haljastus on jätk aiale või ükskõik millise välisruumi kujundusele, seda võib pidada meie kliimavöötme hooajaliseks aianduse lisaharuks.

Osava materjali- ja taimevalikuga saab sujuvalt ühendada välisruumi siseruumiga. Sealjuures pole oluline mitte niivõrd sarnasus aiataimedega kui pigem aiakujunduse kontseptsiooni järgimine.

Loomulikult saab ka arvestada taimede värvi ja kujuga, kuid olulisem on ühtne stiil materjalide (nt potid ja lillealused) ja paigutuse osas.

Nii nagu aiataimed ja rohelus maandab stressi ja tekitab meeldivaid emotsioone, on sama mõju ka toataimedel. Siseruumide rohelus on muutunud oluliseks sisekujunduse osaks, täites seina, kardina, sirmi või ka maali ülesannet. Haljastus on seega muutunud mitte ainult sisekujunduse, vaid ka sisearhitektuuri haruks ja seda planeeritakse juba hoonet projekteerides sarnaselt akvaariumseinte projekteerimisega.

Kui ruumikujundus on juba kavandatud koos rohelusega, on tulemus nauditavam ja püsivam. Taimed peavad olema kindlasti efektsed, tugeva kasvuga, lopsakad, vastupidavad ja vähenõudlikud. Kui taimede kasvukoht on juba hoonesse projekteeritud, on neile ka loomulikult soodsad tingimused ette määratud. Hästi planeeritud sisehaljastus on oluline suurtes ja avarates ruumides ning hallides.

Taimedest on köögis kasu

Toataimed toodavad ka hapnikku ja imavad endasse kahjulikke aineid. Lisaks käega mittekatsutavaile omadusetele on paljudest toataimedest kasu ka köögis või koduapteegis.

Viimastest on näiteks vana tuntud aaloe, mis on asendamatu põletushaavade esmaabis. Samuti köögiakna ürdiaed, mis oma iseloomult on tegelikult ravimtaimepeenar. Kõik tuntud maitsetaimed on mingite raviomadusetega.

Värskete ürtide kasutamine köögis on just viimase aja moesuund, mis käib sammu maailma eri köökide tundmaõppimise ja kokakunsti arengutega.

Allikas: www.epl.ee 29.11.2007.