Vabariigi President kuulutas välja keskkonnavastutuse seaduse, mis kohustab keskkonnale olulist kahju tekitanud isikut seda kahju reaalselt looduses heastama.

Keskkonnavastutuse seaduse eelnõu valmistas ette Keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud töörühm Euroopa Liidu samateemalise direktiivi alusel ja Riigikogu kiitis seaduse heaks tänavu 14. novembril.

“Keskkonnavastutuse seadus lähtub põhimõttest "saastaja maksab" ja nõuab kahju tekitajalt kahjustatud keskkonna taastamist või asendamist,” selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Kui keegi hävitab väärtusliku koosluse, siis lisaks trahvi tasumisele on ta kohustatud taastama endise olukorra.”

Kui aga endist olukorda pole võimalik taastada, siis tuleb see asendada nii, et ühiskonna ja ülejäänud keskkonna jaoks üldine olukord ei halveneks. Näiteks kui reostuse tõttu hukkusid jões forellid, siis tuleb lisaks algselt olnud kalade arvukuse taastamisele sinna lisada ka need forellid, kes oleksid marjast koorunud, kui reostust poleks olnud.

See, kuidas kahju heastamine täpselt toimub, määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Põhimõtted, millest tuleb lähtuda, kehtestatakse aga keskkonnavastutuse seaduses. See seadus võimaldab ka avalikkusel senisest rohkem sekkuda keskkonna kasutamisest tekkinud probleemide lahendamisse, sest kohalike keskkonnateenistuste kaudu saavad nii kahjust otseselt puudutatud isikud kui ka valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid taotleda meetmete rakendamist kahju vältimiseks või tekitatud kahju heastamiseks.

Keskkonnavastutuse seadust kohaldatakse siiski vaid teatud liiki (eelkõige kaitsealustele looma-, linnu- ja taimeliikidele, nende elupaikadele, kaitstavatele aladele, veele ja pinnasele tekitatud) olulise kahju heastamisel. Nende keskkonnakahjude korral, mis selle seaduse kohaldamisalast välja jäävad, kehtib edasi praegune rahalise hüvitamise regulatsioon. Kuivõrd uus seadus kehtestab vaid kahju heastamise korra, ei ole tegemist karistusõigusliku mõjutusvahendiga ning kahju heastamine ei välista isikute karistamist õigusvastase käitumise eest.

Keskkonnavastutuse juhtumite menetlejaks on Keskkonnaministeeriumi maakondlikud keskkonnateenistused (sõltuvalt kahju tekitamise asukohast).

"Keskkonnavastutuse seaduse näol on tegemist põhimõttelise muutusega nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õiguskorras, kuna päris sellist keskkonnavastutuse regulatsiooni ei olnud varem üheski liikmesriigis," täpsustas Tamkivi.

Keskkonnavastutuse seadus hakkab kehtima pärast Riigi Teatajas ilmumist.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 29.11.07 pressiteade