Kaks aastat riigiga vaielnud Kadarbiku talu peremees seljatas riigikohtus tema tööstuse mahlapudelitelt enam kui kahe miljoni kroonist aktsiisi nõudnud maksuameti.

Maksu- ja tolliamet nõudis mahlatootjalt OÜ Kadarbiku Köögivili 2004. aasta eest ligi 2,1 miljonit krooni pakendiaktsiisi, väites, et karastusjoogi pakendile kehtestatud aktsiis kehtib ka mahlapudelitele.

Riigikohtusse jõudnud vaidluses tunnistas kohus rahandusministri määruse, millega mahlad karastusjookide alla arvati, põhiseadusega vastuolus olevaks.

Samuti kuulutati põhiseaduse vastaseks aastatel 2000–2004 kehtinud pakendiaktsiisi seaduse punkt, mis andis rahandusministrile õiguse määrata pakendiaktsiisiga maksustatavad kaubagrupid.

Põhiseadus keelab

Kohus viitas põhiseaduse paragrahvile 113, mille järgi tohib maksu kehtestada ainult seaduse, aga mitte ühegi alama õigusaktiga.

Otsus tähendab, et vastupidiselt maksuameti otsusele ei pea OÜ Kadarbiku Köögivili 2004. aastal müüdud mahlalt pakendiaktsiisi tasuma.

Kadarbiku talu peremees ja OÜ Kadarbiku Köögivili omanik Ants Pak kinnitas eile: ettevõte ei teadnud, et mahlade tootjana peaks ta koos karastusjookide tootjatega joogipakenditelt aktsiisi maksma. «Praegu me maksame aktsiisi, sest vahepeal seadus muutus ja nüüd maksavad kõik joogitootjad,» selgitas Pak.

Ettevõtet esindanud advokaat Alar Urm rõhutas, et põhiseaduse keeld kehtestada makse ja koormisi seadusest madalama aktiga, sealhulgas ministri määrusega, on oluline põhiseaduse printsiip.

«Selle rikkumine võib viia olukorrani, kus tekib arvukalt makse, trahve, lõive ning muid koormisi, mille on kehtestanud valitsus, minister või ameti peadirektor,» tõi ta näiteid.

Urmi kinnitusel tõi rahandusministri määrus kaasa mahla, aga ka vee ja muude jookide maksustamise pakendiaktsiisiga. «Sellise käsitluse järgi võiks aktsiisiga maksustada ka veetorud, sest neis on joogivesi, mis samuti on selle määruse alusel karastusjook,» sõnas advokaat.

Raha tagasi ei saa

Urm ütles, et kohtuotsus ei tähenda siiski, nagu saaks ka kõik teised mahla, vee ja muude jookide tootjad, kes karastusjoogitootjatega ühte patta pandi, hakata riigilt aktsiisimaksu tagasi nõudma.

«See on siiski tõsi, et nad maksid asjata,» tõdes Urm. «Mõned teised advokaadid võivad küll vastupidist väita, aga ma leian, et teiste tootjate nõue on praeguseks aegunud.»