Teisipäeval, 27. novembril toimus Narvas arutelu Eesti energiamajanduse tulevikku puudutavates küsimustes, kus ühe peateemana käsitleti põlevkivienergeetikat mõjutavaid keskkonnaaspekte.

Peamisteks põlevkivielektrit mõjutatavateks valdkondadeks on jäätmekäitlus (tuhk), atmosfääriheitmed (eriti CO2) ning ressursikasutus. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul tegid Eesti Energia juhid mitmeid ettepanekuid nii keskkonnatasude rakendamise, kasvuhoonegaaside kvootide jaotuskava kui ka põlevkivituha edasise kasutamise osas.

“Näiteks pakkus Eesti Energia välja mõtte muuta keskkonnatasude määramise põhimõtteid,” tõi Tamkivi näite. Ka on Eesti Energia huvitatud riigiga koostööst, et töötada välja tehnilised lahendused põlevkivituha ja aheraine senisest paremaks kasutamiseks ja keskkonnasõbralikuks ladestamiseks. “Keskkonnaministeeriumi hinnangul leevendaks aheraine kasutamine ehitusmaterjalide tööstuse toorainena ja teede täitepinnasena killustikupõuda, kuid mõistagi ei asenda see vajadust kaevandada kõrgema kvaliteediga lubjakivi,” märkis Tamkivi.

Kohtumisel räägiti ka kasvuhoonegaaside heitkoguste jaotuskava eelnõust aastateks 2008- 2012. AS Eesti Energia kui üks suurim kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis osalev ettevõte tegi ettepaneku suurendada talle ettenähtud heitkoguseid.

Keskkonnaminister hindas tänast kohtumist energiatootjatega, kus osales ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, väga heaks aluseks edasisel koostööl. “Põlevkivi on ainus Eestis asuv ressurss, mis katab kogu riigi energiavajaduse. Kuid põlevkivi on ka meie rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada keskkonnasõbralikult ja säästlikult,” rõhutas keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb energiatootjatel rohkem investeerida soojuse ja elektri koostootmisse, täiustada põlevkivi põletamistehnoloogiat, vähendada välisõhku paisatavaid saasteainete heitkoguseid. Seda kõike elukeskkonna nimel.

Keskkonnahoiu põhimõtetest lähtub ka Keskkonnaministeeriumis valminud põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eelnõu aastateks 2007-2015, mis pärast Vabariigi Valitsuses heakskiitmist jõuab aruteludeks ja kinnitamiseks Riigikokku.