Tänapäeval saame toiduga hulgaliselt mitmesugused ainevahetust häirivaid ühendeid – värvi ja kauast säilimist soodustavaid lisaaineid ning taimekaitsevahendite jääke, mis toimivad immuunsüsteemile, põhjustavad allergianähte ning kasvajaid. Toiduseire andmeil on taimekaitsevahendite jääkide sisaldus meie toidulaual olevais aedviljades aina suurenenud.

Kuigi on kehtestatud kõigi taimekaitsevahendite nn lubatud sisalduse tase, on see määratud ühe konkreetse ühendi suhtes, enamasti aga saab toiduga korraga mitu jääki viinamarjades,

tsitruselistes, paprikas kuni 8), mis vastastikuses koostoimes oma mõju saavad tugevdada.

Organism eemaldab jääke väljaheidetega (ning ka piimaga), kuid teatav osa jääb maksa, rasvkoesse ja luudesse, kus kumuleerudes toimitakse immuunsüsteemile ning pärilikkuse tegurite avaldumisele.

See ongi üks põhjusi, miks maailmas on tärganud suur huvi öko- ehk mahetoidu vastu. Uurimused näitavad, et ökotooted ja mahetoiduained on tavatooteist lõhnalt ja maitselt paremad, kuivõrd toodetakse kunstväetiste ja -taimekaitsevahenditeta mitmekesises looduskeskkonnas liblikõielisi sisaldavas külvikorras orgaaniliste väetiste toel. Nii ei sisalda nad ka taimekaitsevahendite jääke.

Maheloomad saavad nautida loomuomast käitumist ja looduskeskkonda, neile ei manustata rutiinselt antibiootikume ega hormoonpreparaate. Mahetingimustes peetavate loomade immuunsüsteem ja viljakusnäitajad on osutunud paremaks kui tavatingimustes peetavatel.

Loomkatsetes on mahetoit eelistatud ning taganud ka rottidel ja jänestel kõrgema viljakuse ning elujõu. Mahetooted on võimalikult looduslikud ja võivad sisaldada vaid väheseid (alla 30) looduslikul baasil lisaaineid, samal ajal kui tavatooteis kasutatakse lõhna, värvuse ja säilitamise parandajaina mitutsada lisaainet.

Mahetooteis on välistatud geneetiliselt muundatud organismid, kuivõrd nendega seotud tervise- ja keskkonnariskid pole veel piisavalt selged.

Tootmise põhimõtteks on, et võimalikult värske toit jõuaks kiiresti tarbijani, st et kogu toidutsükkel oleks lühike ja võimalikult kohalik. Eesti on mahemaa osakaalult maailmas viiendal kohal, samas on aga maheturg veel tilluke, sest töötlemise pool on puudulik.

Toodet saab peamiselt osta vaid otse tootjalt. Ometi ootab valdav enamus tarbijatest mahetooteid – esmanõutud on just mahe aedvili, mille tootmine on aga keerukas ning vajab teadustuge, kus meie ülikooli teaduspotentsiaal on igati teretulnud.