Juba viiendat aastat tõsiselt loodusharidusega tegelev RMK Kauksi looduskeskus viib õpilased ja õpetajad metsa, maa alla ja matkarajale, suunab neid loodust märkama ja mõndagi ise meisterdama.

Viis aastat tagasi riigimetsa majandamise keskuse nime all alustades käisid Hendrik Relve ja Tamara Zintšenko uudset ettevõtmist koolides loodushariduslike loengutega tutvustamas ja endast n-ö märki maha jätmas.

Tänu sellele misjonitööle tekkis aktiivsematest õpetajatest ja ringijuhtidest huvigrupp, keda hakati koos õpilastega RMK Kauksi loodusmajja kutsuma ja neile tasuta loodusharidusprogramme pakkuma. Koos õppematerjalidega, mida üldjuhul kohapeal koostatakse.

"Õpetajad ei ole eriti agarad omal algatusel lastega metsas käima, vaid vajavad juhendamist ja natukest taganttorkimist," märgib RMK Peipsi põhjaranniku puhkeala juhataja Heinar Juuse.

Kahe aastaga loodusmajast looduskeskuseks arenenu seda just pakubki. Edukalt, kui numbrite järgi otsustada: algusaegadest saati on loodusharidusprogrammides osalenud rohkem kui üheksa tuhat õpilast, neist tubli kolmandik vene õppekeelega koolidest.

"Ida-Virumaalt käivadki suures osas vene koolide lapsed," arvab Juuse põhjuseks tõsiasja, et linnades on eestikeelseid koole vähe ja maakoolidel on loodus kohapeal omast käest võtta.

Mujalt Eestist - Saare-, Võru-. Valga-, Viljandi- ja Tartumaalt näiteks - tulevad Kauksi looduskeskusse aga valdavalt just maakoolide õpilased.

Teemad aastaaegade ja kooliprogrammi järgi

Kauksi looduskeskus pakub üle kümne loodusharidusprogrammi. Igal aastal uuenevad tasuta nn kampaaniaprogrammid - kevadine, sügisene ja talvine -; tasulisi programme uuendatakse ja vahetakse välja vajaduse järgi.

"Mida aasta edasi, seda rohkem on õpetajad ja huvijuhid hakanud projekte kirjutama, et ka tasulistes programmides osaleda ning tasuta programmide jaoks kas või transpordikulu kompenseerida," on looduskeskus Juuse sõnul sel puhul projektipartneriks.

Tänavuse sügise kampaaniaprogramm kannab nimetust "Mets kui kooslus", mis tähendab eri vanuseastmetele kohandatud keskmiselt 3,5-4 tundi kestvat praktilise loodushariduse jagamist. Metsas, õppe- või matkarajal käimisele järgneb töölehtede täitmine, et saadud teadmisi kinnistada.

Talvise programmi teema on "Loodus talveunes", selle keskele pikitava jõuluaegse eriprogrammiga pakutakse võimalust käsitööd teha.

Tasulised programmid pannakse looduskeskuses kokku selle arvestusega, et need haakuksid koolide õppekavas oleva temaatikaga.

"Me ei koosta neid programme alati ainult oma jõududega, vaid kasutame näiteks ka Alutaguse matkaklubi, Sagadi looduskooli ja teiste meie süsteemi looduskeskuste inimeste abi," ütles Juuse.

"Ülevaltpoolt" programmide teemasid ette ei kirjutata, üksnes soovitusi antakse mõnikord. Viimati näiteks, et lastele võiks rohkem metsa majandamisest rääkida.

Programmide uuendamise käigus on mõni siiski algusest saati kestnud: kestvalt populaarne "Pruuni kulla jälgedes" (koostöös Kohtla kaevandusmuuseumiga), "Külas Eesti suurimal järvestikul Kurtnal", "Peipsi järve jälgedes" ja Kotka matkarajal pakutav "Jääajast suure sulani".

Pesakastidest seenenäituseni

Kaks aastat on Kauksi looduskeskus esitlenud seenenäitust; tänavu sügisel kaasnes sellega üritus "Perega seenele", kus seenekorvidega kohale tulnud peredele juhendaja kaasa anti.

Kevaditi toimub traditsiooniline pesapäev ehk lindudele pesakastide valmistamine. Pesakastid võtavad lapsed koju kaasa, et need siis ise üles panna või lähimasse metskonda viia.

Järgmisel kevadel võetakse ette ravimtaimede tutvustamine (taimeteede ja ehk veel mõne maitsmist vääriva toote pakkumisega), millest peaks välja kasvama uus teemaprogramm.

Talvel osalevad vene koolide õpilased kaugõppe looduskoolis; paremad ja aktiivsemad osavõtjad kutsutakse kevadel ja sügisel kaheks päevaks Kauksisse loodusõppeseminarile.

Teist aastat koolitatakse õpetajaid mitte üksnes tavapärastel teabepäevadel, vaid neli päeva kestvatel seminaridel - seda koostöös Kabli looduskeskusega, et õpetajad vahelduseks kodumaakonnast välja viia.

Suviti loodusharib Kauksi looduskeskus malevlasi - Maidla ja Iisaku õpilasmalevat -, poolepäevase töötegemise järel viiakse nad mõnele loodusrajale või pakutakse neile muud teemakohast.

Kord aastas kuulutatakse välja konkurss, kuhu saadetavatest töödest - kord fotod, kord plakatid, kord looduslikest materjalidest kellad - pannakse üles näitus.