Põllumajandusministeeriumi korraldatud küsitlus näitas, et omavalitsused peavad turu olemasolu linnas vajalikuks ning ootavad riigilt mõningast tuge.

Jõhvi turul pole praeguses asukohas enam pikka pidu; uue asukoha suhtes pole veel täit selgust, ent päriselt ei kao turg maakonnakeskusest kindlasti.

Mõni kuu tagasi saatis põllumajandusministeerium 37 omavalitsusele ehk maakondade suurematele keskustele välja küsitluse ava- ehk taluturgude olukorra kohta.

Küsiti, kas omavalitsuses on turg olemas ja kas kõigil tootjail on sinna kauplemiseks võrdne ligipääs; millised on omandisuhted - kes korraldab ja haldab, millised on tingimused turule sisenemiseks, kui aktiivselt neid võimalusi kasutatakse ning kui hooajaline või aastaringne on kauplemiskoht. Neilt omavalitsustelt, kus turgu ei ole, päriti, kas selle vastu huvi tuntakse ja milliseid meetmeid selle rajamiseks ollakse ise valmis kasutama. Samuti küsiti arvamust turu jätkusuutlikkuse kohta. Viimasena uuriti, milliseid meetmeid võiks riik rakendada või kuidas omavalitsust selles osas aidata.

Turg kohalikele tootjatele oluline

"Soovime seda informatsiooni kasutada, analüüsimaks, kas on võimalik luua riiklikku toetusprogrammi," ütles põllumajandusministri nõunik Külliki Kübarsepp, kelle sõnul on ministeeriumi tagasi jõudnud 28 omavalitsuse vastuste põhjal üldine pilt olemas.

"22 omavalitsusel on avaturg olemas, kuuel on tänavakaubanduse võimalus ja kauplemine oleneb peamiselt ilmastikutingimustest, sest turuhoone on vaid mõnes üksikus omavalitsuses. 15 omavalitsuses haldab turgu eraettevõte, kuues omavalitsuses allettevõte ja viies omavalitsus ise. Kolm omavalitsust väitsid, et turg on jätkusuutlik, enamasti aga öeldi, et turg end ära ei majanda. Kõik on ühel meelel, et turg peaks siiski olema, arvestades kauba värskust ja kohalikke tootjaid, kes oma toodanguga suurtesse kaubanduskeskustesse ei pääse," vahendas Kübarsepp küsitluse vastuseid.

Kolm omavalitsust tulid välja ettepanekuga, et taluturgudega võiksid tegeleda talupidajate liidud. Kauplemiskohtade arendamiseks ja nüüdisajastamiseks oodatakse riigilt eelkõige rahaliste võimaluste loomist, aga ka abi turualuse maa munitsipaliseerimisel.

"Riigilt otse raha ei küsita, küll aga soovitakse, et oleksid mingid fondid, kust kas omavalitsus või turgu haldav ettevõte võiks raha taotleda," märkis Kübarsepp.

Turud vajavad toetust

Neli meie maakonnas küsitlusega haaratud omavalitsust - Narva, Kiviõli, Kohtla-Järve ja Jõhvi - võtsid asja tõsiselt ja vastasid põhjalikult.

"Narva avaldas arvamust, et linna teises otsas võiks olla veel üks turg. Turgude paremaks arendamiseks pakuti välja, et ettevõtjaid võiks näiteks laenu saamisel soodustada, samuti tehti ettepanek anda turud taluliitude või aiandusliitude hallata," rääkis Kübarsepp.

Kiviõlis oodatakse mitmesuguste toetusprogrammide näol kaasrahastamist; Jõhvi on selle poolt, et turud antaks taluliitude hallata ja taluliite selles tegevuses riigieelarvest rahastataks. Kohtla-Järve linnavalitsus piirdus kauplemisvõimalustest ülevaate andmisega, lisades, et arenguvõimalused on olemas.

"Kuna see küsitlus on alles nii värske ja mõned vastused veel tulematagi, siis menetlust pole ministeerium veel alustanud," tõdes Kübarsepp.

Küll on aga ministeeriumis jutuks olnud, et maaelu arendamise meetmete kaudu oleks võimalik ka turge toetada.

"Ministeerium peab turgude teemat oluliseks," tuli kõnealuse küsitluse idee Kübarsepa sõnul põllumajandusminister Helir-Valdor Seederilt endalt. "Maakonnavisiitidel talupidajate ja tootjate liitudega kohtudes on ikka jutuks ju turustamisprobleemid; avaturge toetades loodame neile abiks olla."