Metsaomanikud ja talunikud nurisevad, et metskitsed ja -sead rüüstavad kuuseistandikke ning müttavad segi põllud. Kas Eestimaal on liiga palju metsloomi või hoopis jahimehi vähe?

Metsloomade elu mõjutavad soojenev kliima ja muutunud elutingimused, arvavad keskkonnaministeeriumi peajahindusspetsialist Kaarel Roht ja Rakvere jahindusklubi direktor Riho Reinberg.

“Nii ja naa,” vastab Kaarel Roht küsimusele metsloomade liiga suureks paisunud arvu kohta. “Kohati võib metskitsi ülemäära olla, kuid kindlasti on Eestimaal kohti, näiteks Ida-Virumaal, kus neid on vähe. Metskitsede arvukus sõltub sellest, kui palju jätkub neile põldu, kui palju metsa. Kits on kultuurmaastiku loom, põder jälle metsaasukas ja tema elutseb pigem Pärnumaal kui Lõuna-Eestis.”

Siiski möönab asjatundja, et mõnel pool kipub kitsede, metssigade ja põtrade arv optimaalset ületama.

Metskitsed raiesmikus

Kuidas mõjutab metsloomade elu muutunud maastik, kus ülesharimata maa ja lepavõsa on tunginud kunagiste põldude asemele? Kaarel Rohu hinnangul on kõige suurem metsloomade elu muutja olnud metsaraie. “Raiesmikel paraneb põdra ja metskitse toidulaud. Vene ajal leidis kits ninaesise põllult,” väidab ta. “Kui taliviljaoraseid on vähe, pole kitsel põllule enam asja, ta saab metsas hakkama. Ja eks ta siis hakkagi metsaomanikule peavalu põhjustama noorte kuusekeste latvadega maiustades.”

Riho Reinbergi ja Kaarel Rohu andmetel elutses Eestis seitsmekümnendail aastail metsloomi siiski tunduvalt rohkem kui praegu.

Arvatakse, ja seda väidab ka üks uurimus, et ulukite loendused ei tarvitse täpseid tulemusi anda, loomi võib olla palju rohkem. “Niisugust metoodikat pole veel välja mõeldud, mis absoluutselt õige tulemuse annab,” jäävad jahindusspetsialistid nõusse. Kitsede loendamisel saadud number võib erineda tegelikust arvust isegi kordades. “Häda pole niivõrd arvus, kuivõrd mõne paiga liiga suures asustustiheduses. Eestimaale kokku mahub üsna palju kitsi ära,” arvab Roht.

Viru metsaühistu Lemmu esimehe, metsaomaniku Guido Ploompuu arvates on kitsede arv ülearu suureks paisunud ja nad teevad metsanoorendikele tohutult kahju. “Eestimaal võib kitsi olla üle 100 000, piisaks kolmekümnest-neljakümnest tuhandest,” arutleb ta.

Teine metsaomanik Raul Vahter on ka ise jahimees ja Simuna jahisektsiooni esimees. “Meil on suur piirkond ja kui ühest kohast tuleb kaebus, siis peavad mehed kohe sinna minema,” tutvustab ta oma jahikorraldust.

Praegu tahetakse metskitsede, -sigade, põtrade hulka vähendada. “Jahimeestele antakse ette kindel arv, kui palju loomi nad peavad küttima, vähem ei tohi, kuid rohkem võivad alati,” kummutab Kaarel Roht üldlevinud arvamuse. Varem olnud aga nii, et teatati number, kui palju tohib loomi lasta, ja seda ületada oli keelatud.

Oktoobris muudeti metsaomanike survel ka jahieeskirja, et metskitsi saaks rohkem küttida. Kuid kõik need abinõud, mida rakendatakse, võivad mõjuma hakata alles pikema aja jooksul. Enam kui miski muu hävitab asjatundjate sõnul metskitsi külm talv, mis võib nende asurkonda kolmekümne-neljakümne protsendi võrra vähendada. Viimastel aastatel on metsloomade elu Eestimaal soosinud just leebed talveilmad.

Jahimehi napib

Eestimaal tegutseb 15 000 jahimeest, neist Lääne-Virumaal 834. “Liiga vähe,” arvavad Roht ja Reinberg. Eesti elanikest moodustab see number vaid 1%, Soomes näiteks tegutseb 320 000 jahimeest ehk 6% elanikkonnast, kusjuures 15 000 neist on naised.

Jahimeeste nappust saab põhjendada sellega, et jaht on väga kallis hobi. Kohustusi on jahimehel palju, aga aega vähe, sest küttimas käiakse enamasti töövabast ajast.

Kas meie jahipidamist reguleerivad kuidagi ka Euroopa Liidu direktiivid?

“Euroopa Liitu huvitavad suurkiskjad, mitte sõralised, ettevaatlikumalt peame suhtuma vaid karusse, kes elutseb ka Lääne-Virumaal. Kütime üksnes neid karusid, kes inimesele kahju teevad. Mõnevõrra arvukuse vähendamisekski, sest nendegi asustustihedus võib tõusta. Karusid elab Eestis tunduvalt rohkem kui hunte ja seda juba pikka aega. Aga veel 1954. aastal olnud hunte rohkem kui karusid.

Sügiskuudel tõuseb rannaküladest ja sisemaaltki hulga kaebusi metssigade kohta, küll nad on matti võtnud kartulimaalt, küll üles sonkinud teraviljapõllu.

Sel sügisel aga tegid ühel talunikul lagedaks maisipõllu, kus lasid hea maitsta piimküpsuses tõlvikutel.

“Kuid alles hiljaaegu oli juttu sellest, et jahimehed pakkusid põllumehele lepingut - metsseajahiks. Aga viimane polnud nõus,” meenutab Riho Reinberg. Kui lepingut pole, ei tohtivat eraomaniku maale jahile minna. Siin aitab vaid koostöö jahimeeste ja põllumeeste vahel. “Küla peab oma asjadega ise hakkama saama, tuleb rohkem omavahel suhelda,” rõhutab Roht. “Kisa tõuseb ju alles siis, kui kahju on tehtud. Jõuaks info jahimeheni, kui loom on esimest või teist korda põllul käinud, aga omanik avastab asja, kui põldu on juba kahjustatud.”

Metssigade arv on viimastel aastatel tõepoolest suurenenud, kuigi ka kütitud on neid rohkem. “Maaomanikud peaksid tegema samuti kõik endast oleneva. Terves Euroopas kasvatatakse metsakultuure traataia taga ja kaitstakse põllukultuure elektrikarjusega, meil mitte,” teab rääkida Kaarel Roht.

Ka koprad, kes jõgedesse-ojadesse ja kraavidesse puid langetavad, ei ole enam haruldased asukad. Nende tööd märkab iga tähelepanelikum looduses käija. Kui maaparanduskraavid võsast puhtaks tehtaks, poleks kopral sinna enam asja, arvavad jahindusspetsialistid. Nüüd olevat Lääne-Viru jahimaade korraldamise käigus valminud maakonna kaart, kus kopragi elukohad peale märgitud.

“On jõed, kust tuleb see loom kindlasti välja püüda, teistes veekogudes võib kobras elada seni, kuni ta hakkab seal kahju tegema, kolmandates võib rahulikult elada,” selgitab Kaarel Roht. Kopraid olevat aga kogu aeg olnud sama palju, eriti neid juurde tulnud ei ole.

Kopraliha on söödav ja kopra koljust on valminud isegi atraktiivne jahitrofee, räägivad mehed.

Novembri alguses hinnati Rakvere jahindusklubis soku sarvi ja määrati lastud loomade vanus hammaste kulumise järgi.

Nii saab järeldusi teha loomade asurkonna seisundi kohta. Samuti ülevaate jahimeeste eetilistest tõekspidamistest, sest selgub, missuguseid loomi on kütitud.