Ei tea iial ette, mida tellitud mullakoorem endast kujutab. Milline on mulla ph? Kas on kerge või raske muld? Ehk on kive täis? Sisaldab rohkesti umbrohuseemet? Järsku on kasvuhoonest välja kärutatud turvas või koguni  kuivanud muda? Mulla headuses saad kindel olla siis, kui oled selle ise teinud.

Mulda kulub sügiseti külmaõrnade ilupõõsaste muldamiseks ja peenralohkude täiteks, et sinna talvel vett ei koguneks. Ka kevadel peaks peenraid mullaga tasandama.

Paikades, kus kasvupinnase all on sõmer liiv, nagu Tallinnas Nõmmel, kaob tegus mullakiht kui muinasjutus põhjata kaabusse. Kui soovite lopsakat ja õitsvat aeda, tuleb pealispinda regulaarselt värske mullaga turgutada.

Kokkuvõttes on see üks lõputu vaev ja rahaneelaja. Raskete savimuldade puhul on jälle teisipidi paha lugu – sellised peenrad vettivad sajuga ja pragunevad põuaga ning vajavad paranduseks kerget huumusmulda.

Kuidas teha mulda?

Kui muru juba kasvab ja pole tarvis puid-põõsaid istutada, siis pole ka vajadust vedada linnaaeda mitmeks aastaks seisma jäävat mullakoormat, et seda tasapisi tarvitada.

Selle asemel võiks sügisel pandud puulehtedest multšikihi jätta kevadel rahumeeli samasse paika ja katta see õhukese mulla- või turbakihiga, kuhu on lisatud happelisuse neutraliseerimiseks puutuhka ja kevadväetist. Nii hakkab aasta-aastalt moodustuma ilupuude-põõsaste alune vihmaussirohke kobekiht.

Olen ise sedasi aastaid toiminud. Ka aednikud Mari ja Mati Laane ei osta enam mulda, vaid veavad iluaeda igal sügisel ümbruskonnast puulehti ja lisavad niisamuti puutuhka ning on saanud sel moel oma puude-põõsaste alla üle kümne sentimeetri paksuse tegusa mullakihi. Äärmisel vajadusel soovitab Mari lisada kevadel mõne taime alla ka mikroelemente – kui taime näo järgi paistab, et on väga vaja.

Kuna puulehed üksi jääksid enne kõdunemist alusmullast niigi hinnalist lämmastikku väljutama, siis olen paaril viimasel kevadel puistanud lehekihile veel 5–7 cm paksuselt kõdunenud hobusõnniku ja turba segu ning lisanud sideaineks tunde järgi liiva, et segu sarnaneks mulla koostisega ja väetaks taimi loomulikul viisil – ühegi mineraalväetiseta.

Multš meelitab kohale loomi

Kahjuks meelitab puulehtedega katmine ligi hiiri, kes talvel puukoore lumepiirilt ringina ära närivad nagu pajupillil ja sel moel taime suretavad.

Hiirte vastu on aidanud kari naabrite emakasse, kes püüavad närilisi, kuid erinevalt isakassidest okaspuudele ei sirtsuta.

Kobe kõdukiht on teretulnud ka tigude ja nälkjate armeele ja neid mis tahes viisil tõrjuda on sama tõhus kui supilusikaga vett kanda. Mürgised graanulid aitavad tõepoolest, kuid ainult tigude puhul. Veab neil, kelle aia rammusatele söödamaadele on tulnud küttima siilipere ja kärnkonnapoisid.

Kas mulda saab ka kompostist?

Kas mullaks sobib ka kitkutud umbrohust kõdunenud kompost? Kui umbrohtu ei saa nõuetekohaselt kompostida, nii et kuumus selle seemne hävitaks, või ei lasta sel aastaid laagerdada, kuniks umbrohuseeme enam ei idane, siis on parem sellist kraami aeda mitte laiali laotada. Nii külvate lihtsalt kõikjale umbrohtu!

Taimset komposti, segatuna istutusaugu lahjema mullaga, võib panna puu- ja põõsaistikutele kaasavaraks sügava augu põhja. Sinna kulub teda palju ja puualuse rohimine ei ole nii suur vaev. Seemnekomposti puistamine porgandi- või suvelillepeenrasse ei ole aga tark tegu.

Rohuseemet sisaldavat rammu võib kihitada puulehtede ja okastega ning jätta see mitmeks aastaks laagerduma, kuniks seeme hävib. Nii saab spetsmulda hortensiatele ja teistele hapulembidele.

Rohuseemet sisaldav muld kõlbab ka talvekatteks külmaõrnadele ilupõõsastele, kui te kevadel need mullakoonused peenralt eemaldate, mitte laiali ei laota.