Ehkki katsed kinnitavad, et rotidki peavad mahedalt kasvatatud porgandit tavaporgandist paremaks, ähvardab seni kasvanud Eesti mahepõllumajandust lähiaastail tagasilöök.

Läinud nädalal peetud rahvusvahelisel mahekonverentsil maaülikoolis koorus mahepõllumajanduse tulevikuväljavaadetest murettekitav pilt. 40 protsenti Eesti mahetootjatest kahtleb suvise küsitluse andmetel oma jätkamises mahepõllumehena või on otsustanud sellest üldse loobuda.

Selle üheks põhjuseks on mahetootjate aastaid lahendamata probleemid toodangu müümisega – puuduvad mahetöötlemisettevõtted, mis seda ostaksid. Lisaks pelutab põllumehi juba niigi tohutu bürokraatia juures mahepõllumajandusega kaasnev täiendav paberimäärimine.

Surve kasvab

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai kinnitas konverentsil, et lähitulevikus võib kasvada surve mahepõllumajandusest loobumiseks intensiivse tootmise kasuks.

Seni on Euroopa Liit otsinud võimalusi intensiivse toidutootmise vähendamiseks, sest farmerid tegelesid ületootmisega. Üheks selliseks võimaluseks oligi keskkonnasäästliku mahepõllumajanduse edendamine. Biokütuste toorme kasvatamine põldudel ning maailmas kasvav nõudlus toiduainete järele on aga tekitanud defitsiidi.

Põllumehed saavad nüüd kemikaalidega mürgitatud põldudel kasvava vilja eest head hinda ning mahetalunikele makstav lisatoetus ei motiveeri enam mahetootmisega jätkama.

Mahetalunik saab oma põllult keskmiselt veerandi võrra väiksema saagi kui tavafarmer.

Teda ei pruugi enam huvitada mahedapropageerijate jutud sellest, et kaugemas tulevikus on saadav kasu suurem, sest mahetootmine ei kurna põldu, ei saasta keskkonda ning kasvatab looduse liigirikkust.

Ökoloogiliste tehnoloogiate keskuse tegevjuhi ning Ökosahvri poe osaniku Merit Miku sõnul on mahetootjate hulga kasv Eestis tänavu erinevalt kiire kasvuga Lätist-Leedust aeglustunud.

Kõige murettekitavam on tema sõnul just suure tarbijahuviga mahetoodete – eelkõige köögivilja ja marjade – tootmismahtude kahanemine.

Samal ajal on siiski kiiresti kasvanud mahedalt peetavate lihaveiste ja lammaste hulk. Maheloomakasvatuses on toodang ehk kuni kümme protsenti väiksem kui tavatootjail, maheköögiviljakasvataja peab aga arvestama tavatootjast kohati kaks korda väiksema saagiga.

Eesti oli mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt Euroopas 2005. aastal 7,2 protsendiga kolmandal kohal. Ülejäänud statistika ei anna aga rõõmustamiseks põhjust.

Ehkki mahetootjate hulk ja mahepõllumajandusliku maa suurus tänavu veel kasvas, läheb lõviosa mahedast kraamist endiselt ühte potti tavapõllumajandustoodanguga.

Mahetootmise kohustus on viieaastane ning lõviosal mahetootjatest lõpeb esimene kohustuseperiood tuleva aastaga. «Ma arvan, et 2009. aastal on palju mahetootmisest loobujaid eelkõige taimekasvatajate seas,» ütles Mikk. «Toetussumma pole inflatsiooni arvestades enam ahvatlev.»

Miku sõnul on inimesi, kes tahaks osta mahepõllumajanduse saadusi, kordades rohkem kui neid, kes seda teha saavad.

«Esiteks on mahetoode kallim ja teiseks ei ole seda lihtsalt kuskilt saada,» lausus ta. Praegu, vastu talve, ähvardab Ökosahvrit paljude kodumaiste köögiviljade otsasaamine.

Mikk ennustas mahepõllumajanduse saadustele siiski tulevikus Eestis palju suuremat tarbijaskonda. «Ehkki mahepõllumeeste hulga kasv on praegu aeglustunud, suureneb õnneks mahetöötlejate hulk,» lausus ta. «See annab põhjust uskuda, et tulevikus pole mahetalunikel enam oma toodangu müügiga erilisi probleeme.»

Suur osa mahetoodangust läheb praegu müüki otse taludest või siis üksikutes mahepoodides, supermarketitest leiab sellist kaupa harva.

Jube mürgitamine

Rõngu valla Vahelombi talu peremehel Guido Ungeril õnnestus tänavu esimest korda osa oma viljast mahedana Taani ekspordiks müüa. Varasematel aastatel läks kogu tema toodang tavateraviljaga samasse salve.

Unger on võrrelnud oma nisusaaki tavatootjast naabrimehe omaga, kelle saak on kaheksa tonni hektarilt. «Mina sain kaks tonni,» lausus ta. «Arvan, et aastate lõikes on saagivahe kahekordne – mina ei ole üle kahe-kolme tonni hektarist kunagi saanud.»

Samas ei ole Unger oma mahevilja eest tänavu saanud tavaviljast oluliselt kõrgemat hinda.

Ometi ei ole Unger mõelnud mahetootmisest loobumisele. «Loodan, et ka Eesti inimesed hakkavad mahetooteid rohkem sööma,» lausus ta. «Tavatootmine on ikka päris jube – üks naaber pritsib põldu mürgiga nädal enne koristust, sest siis on kuivatuskulud väiksemad. Kuidas sa sellist asja sööd!»

Ungeri kinnitusel ei kujuta tavapõllumajanduse tooteid ostev ning maakauge tarbija endale hästi ette, mida ta sööb.

Rohkem vitamiine

Konverentsil esinenud Varssavi Maaülikooli professor Ewa Rembialkowska tõi hulga näiteid mahetoodangu tervislikkusest ning sellest, kuidas jõuavad põllul kasutatud kemikaalid tavapõllumajanduse saaduste kaudu meie organismi.

Samas tunnistas ta, et seni pole mahepõllumajandustoodete tervislikkuse kohta tehtud põhjalikke inimkatseid.

Muuhulgas on mahedalt kasvatatud köögi- ja puuviljades Rembialkowska andmetel keskmiselt 36,4 protsenti suurem C-vitamiini sisaldus ning 60,9 protsenti enam kasulikke karotinoide.

Lisaks on mahetoodetel uuringute andmetel ka parem maitse.

Rembialkowska andmetel põhjustavad nitraadid suuõõne ja seedetrakti kahjustusi, imikute ja väikelaste tsüanoosi ning seedetrakti vähki ja leukeemiat.

Maaülikooli professori Anne Luige sõnul on pestitsiidide kasutamine põldudel Eestis viimastel aastatel suurenenud. Luige sõnul ladestuvad teatud pestitsiidijäägid maksa, rasvkoesse ja luudesse, mis soodustab kasvajate teket.

Mahepõllumajandus (rahvusvahelise mahepõllumajanduse konverentsi materjalidest)

Loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös.

• GMO-vaba.

• Põldude harimisel ei kasutata mineraalväetisi ega taimekaitsemürke.

• Loomakasvatuses on oluline loomade heaolu, nende võimalus loomuomaselt käituda.

• Mahetootjad on pideva järelevalve all.

• Profülaktiliste ravikuuride tegemine loomadele on üldjuhul keelatud

• Mahetootmine annab keskmiselt 25 protsenti väiksema saagi kui tavatootmine, kuid on 5–25 protsenti tavatootmisest tööjõumahukam.

• Mahetoodangut tohib töödelda vaid tunnustatud ettevõttes eraldi tavatoodangust.

• Mahetootja tunnustamisele eelneb tema põllumajandusmaa kaheaastane üleminekuaeg.

• Ei kurna põldu ega saasta keskkonda mürkainetega.

Tavapõllumajandus

• Võib kasutada mineraalväetisi ja taimekaitsemürke.

• Efektiivsem kui mahepõllumajandus.

• Vähem bürokraatiat kui mahepõllumajanduses.

• Toodangul on väljakujunenud müügikanalid.

• Suurfarmerid eelistavad tavatootmist.

• Väiksem tööjõukulu.

• Jätab keskkonda kemikaalide jääke.

• Toodangul on kehvem maitse.

• Taimekaitsevahendite ja väetiste jäägid sisalduvad paratamatult ka poeletile jõudnud toidus.

• Kasulike ainete sisaldus saagis on väiksem kui mahepõllunduses.