Eesti vanim puuvilja- ja marjaveini tootja Põltsamaa Felix on otsustanud tõmmata pisut kokku toodetavate veinide sortimenti.  Järgmise aasta jooksul lõpeb Põltsamaa Heleda ning Põltsamaa Punase dessertveini tootmine.

"Kuuldused veinitootmise lõppemisest Põltsamaal on tugevasti liialdatud,” ütles Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav.

Tema sõnul võttis Felix aja maha ja tegeleb planeerimisega. Ettevõte paneb paika strateegia ning soovib kindlaks määrata tootmissuunad.

Veinitootmine pigem missioon

Veinitootmine on Felixi jaoks olnud eelkõige missioon, mitte otseselt äri. "Põhifookuses on, et Eesti vanim vein oleks täies hiilguses olemas ja saadaval,” märkis Orav.

Firmas käib veinitootmise ümber tõsine töö ja esialgne selgus peaks saabuma käesoleva aasta lõpuks. Sisemiste arutelude käigus on määratud ka mõningaid tähtaegu. Kiirustama ettevõte ei pea. "Suuri muutusi  lähema aasta jooksul ei tule,” tõdes Orav.

„Mul on pärast Eesti Päevalehe artiklit veinitootmise lõpetamisest olnud seoses selle teemaga palju huvitavaid kohtumisi," rääkis Anti Orav ja tunnistas, et on saanud nendelt kohtumistelt erinevate inimestega väga palju häid ideid. "See kõik on olnud meile abiks mitmete alternatiivide väljatöötamisel,” tunnistas Orav. "Praegu ei ole meil aga kiiret. Veini on poodides ja ka laos, villimine käib. Nii et selles mõttes pole küsimus ühes-kahes kuus ja kiiruga otsuseid langetama ei pea.

Võtame aega ja langetame parima võimaliku otsuse nii ettevõtte kui ka veini jaoks. "Kosilasi" on küll käinud, kuid konkreetseid siduvaid kokkuleppeid pole kellegagi sõlmitud."

Firmajuhi sõnul on ettevõte tegelenud kodumaiste puuvilja- ja marjaveinide maine kujundamisega ehk valmistanud kvaliteetveine, mida kõlbab pakkuda nii restoranides kui ka vastuvõttudel kõrgetele külalistele. Näiteks pakuti aasta tagasi Eestit väisanud kuninganna Elisabeth II-le presidendi vastuvõtul Põltsamaa Kuldset.

Saatuslikuks sai aktsiiside ühtlustamine

2004. aasta 1. maist tõsteti Eestis puuvilja- ja marjaveinide aktsiisimäärad viinamarjaveinidega samale tasemele. Kohalike veinide müük vähenes 2004. aastal seetõttu kolmandiku võrra ning pole hiljem enam taastunud.

Otsus oli Eesti teha, saanuks langetada ka teistsuguse otsuse, kui riik oleks defineerinud puuvilja- ja marjaveinide tootmist kui midagi meile omast ja olulist. Paraku seda ei tehtud.

"Oli selle taga poliitikute lühinägelikkus või importööride surve, on mul raske öelda. Võis olla nii üht kui teist. Poliitikud ei pruukinud aru saada, et selline tööstusharu on Eesti jaoks märgilise tähendusega,” tunnistas Orav.

Euroopa Liiduga ühinemise tuhin on nüüd läbi ja toimunud teatav kainenemine, kuid protsesse tagasi pöörata pole enam võimalik.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja teatas, et Eestil ei ole ilma kõigi teiste liikmesriikide nõusolekuta kuidagi võimalik kodumaisele veinile erikohtlemist rakendada. „Seega on vähetõenäoline, et mingi erand marjaveinide suhtes võiks tekkida, sest Euroopa Liit on ühesugune majandusruum, kus kõigile kehtivad enamasti ühesugused võimalused ja kohustused - kõiki tuleb kohelda võrdselt. Meie seadusandja võimuses on tõsta või langetada aktsiise  nii viinamarja- kui marjaveinile, aga mitte teha erandit mõnele veiniliigile,” märkis ministeeriumi pressiesindaja.

Põltsamaa veinile nime tegemisel on veinipealinnal olnud oma roll. "Usun, et veiniteema sissetoomine Põltsamaa linna kuvandisse on tuntuse suurendamisel kasulik olnud nii linnale kui ka ettevõttele,” tõdes Orav. Tema sõnul pole Eestis väga tugeva märgiga 5000 elanikuga väikelinnu just kuigi palju.

Põltsamaal alustati veinitootmisega 1920. aastal. Veinitootjaid on Eestis alles jäänud  viis, nad kõik on leidnud oma ellujäämise viisi – kes on keskendunud odavamale hinnaosale, kes on hakanud müüma ka viinamarjaveine jne.

Eesti Päevaleht kirjutas oktoobri lõpus, et Põltsamaa Felix ei pea veinitootmise jätkamist perspektiivikaks ning on pidanud läbirääkimisi üksuse müügi üle.