Teringi raba – selline teeviit jäi mulle Valga-Pärnu maanteel enne Karksi-Nuiat bussiaknast silma juba kahe aasta eest. Kui nüüd olid ühel sügispäeval sõbrad minuga samal lainel ning kippusid oktoobrikuise soo värve ja hingust tunnetama, pöörasimegi autonina Tartust lõuna poole ja vurasime Läti piiri lähedasse Lilli külla.

Ligi viie kilomeetri pikkusel matkarajal Teringi rabas saab imetleda soomaastikku ja -taimi ning vanu puid.

Teeristilt, kus rahvamaja vastas seisab ajaloolise Balti keti teekonda tähistav kivimürakas, jääb 4,5-kilomeetrise matkaraja-laudtee alguseni poolteist kilomeetrit.

Pihlapuu täidab soovid

Suurest trassist Illini oli 13 kilomeetrit kruusateed, sealt veel neli kilomeetrit Eesti-Läti piiripunktini. Küla alguses põikasime vanasse Nava (Nawwa) talumajja – 1865. aastal Polli mõisa metsavahimajaks ehitatud hoones tegutseb nüüd Illi loodusmaja, kus on ka väike muuseum.

Maja perenaine Ly Laanemets askeldas soojaks köetud tares, kus laudadel õpilastele looduse tundmaõppimiseks valmis pandud töölehed. Illilt pärit metsandusharidusega Laanemets ongi naine, kelle initsiatiivil pandi külarahvaga 2001. aastal maha 1,5-kilomeetrine laudtee Alatsi järveni. Täisring laudteed sai üle rabasaarte valmis aasta hiljem. Nava suvelavast on saanud suviste etenduste ja kontsertide paik, kus põhirõhk kohalike autorite loomingul.

Viljandimaa lõunaserva, põlislaaneilmelisse väikese sooalaga kahe riigi piirimaile jääv paik Karksi vallas võeti kaitse alla 1999. aastal. 321-hektarine Teringi, kus kaitstakse soomaastikku, loodusmetsa ja taimekooslusi, kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Lillilt poolteist kilomeetrit Peraküla suunas algabki sõidutee lähedalt matkarada, mille alguses parkla ja lõkkeasemega piknikukoht ning infotahvlid. Samas paelub tulija pilku pihlakas, mille okstele sõlmitud kõikvõimalikke värvilisi seotavaid asju. Pihlakapiigale (legendi järgi nimetati puu Piheli-nimelise tütarlapse järgi) seotavad soovilindid aitavat salaunistustel täituda.

Astusime ringikujulisele laudteele, mis kulgeb läbi liigirikka taimestikuga segametsa, kuusikute ja kaasikute, üle kidurate soomändidega raba ja hälvete. Teringi on põline riigimetsaala, kus kasvab palju vanu puid, sealhulgas lehiseid, mis on väidetavalt istutatud üle saja aasta tagasi baltisakslaste algatusel. Sootaimede ja loomade-lindude tutvustamiseks on raja serva tihedalt pikitud infotekste.

Rajalt eksitasid meid kõrvale vesistel soomätastel peibutavad prisked punapuravikud, pilvikud, riisikad ja kukeseened. Laudtee serva all lehemeres ja mättail uhkeldasid kärbseseened. Jõhvikasaak jäi vaid paari peotäie suuruseks. Seenehasardis olime märkamatult mööda läinud kuusemetsa all seisvast vaatetornist, kust saab imetleda kogu Teringi soometsa ja üle puulatvade paistvat Lätimaad.

Paar kilomeetrit Pihlakapiigast eemal jõudsime teekonna kaugemasse ja kõrgemasse paika, mida kutsutakse künklikuma reljeefi tõttu Erelise mägedeks. Legendi järgi olnud siin kunagi paopaik, kuhu 12.-14. sajandil läinud sõdade ajal pakku ümbruskaudsed inimesed, liivlased. Arheoloogilistel kaevamistel pole aga asulale kinnitust leitud. Rändajaid ootab raja edelanurgas püstkoda.

Müntidest sätendav kivi

Koja juurest pöördub tee tagasi, sadakonna meetri kaugusel paremal lookleb riigipiir. Raja veeres uhkeldas müntidest sätendav sammaldunud kivi, kuhu rabamatkajad münte poetavad. Kivi juures manitses tekst, et kes kivilt raha võtab, tõmbab endale häda kaela.

Kes matka eel kodutööd teinud, teab, et Teringi laudtee äärde jääb Läti piirist kiviviske kaugusel olev pruuni rabaveega 5,5-hektarine Alatsi järv. Kes pole kaarti uurida viitsinud, leiab end soomändide vahel vantsimise järel äkitselt ehtsa metsajärve kaldalt.

Kaldale on ehitatud vaateplatvorm, kust saab redelit pidi vette ronida. Rabastunud kallastel kasvav mets seisab vaikiva müürina. Teisel kaldal on koprad kõvasti tööd teinud. Infotahvel teatab, et suviti kasvab järve ümbruses osaliselt loomatoiduline raviomadustega huulhein.

Teekonna lõpu eel jäi pilk peatuma kaldkiulistel kõrgetel kuivanud puudel. Retke lõpus ladusime autosse kolm ämbritäit seeni, neljatunnise müstilise rabamatka sügisboonuse.

Riigipiiriäärselt soomatkalt tagasi sõites tuli meile hämarduval teel vastu Valgamaale visiidi teinud presidendi autoderivi. Soovesi lirtsus matkasaabastes, kui panin elamuslikule matkapäevale punkti Toomel juubeldava ülikooli tuledemängu ja praksuvat lõkketuld vaadates.