Meie kliimavööndis on asjad juba kord nõnda seatud, et aastaajad vahelduvad. Kevadel-suvel kümbleme otsatus valguses, sügisel-talvel tunneme sellestsamast valgusest ääretult puudust.

Olles harjunud suvise pea ööpäevaringse valgusega, peab meie organism igal sügisel läbi tegema kohastumise talveaja pimeduse vastu. Lisaks valguse kadumisele on pimedaks aastapooleks õuelt kustunud ka meeli ergastav rohelus.

Mida teha? Inimene on õppinud kasutama kunstlikku valgust, näiteks talvel põletame ohtralt elektripirne, sest tunneme valgusest mõnu- ja turvatunnet. Valgusenälga on võimalik käia kustutamas ka solaariumides.

Aga on veel üks käepärane võimalus pimedusmasendusest jagu saada – see on talvine rohelus.

Suvine päikseenergia on lehtedes

Kellel on olemas aed, on tõenäoliselt istutanud sinna okaspuid, et aknast õue heidetud pilgul oleks ka talvisel ajal rohelusega silmside. Kuid kõigil on ju olemas ka tuba. Toarohelusel pole üksnes ruumi kaunistav efekt. Veelgi olulisem on roheliste toataimede osa hingetoe-arstidena sel pikal pimedal talveajal.

Minnes rohelusega pimeduse vastu, võib olla juba ette kindel võidus pimeduse üle. Taimeroheluses on salvestatud suvine päikseenergia. Rohelusest ümbritsetuna maiustab meie psüühika selle konserveeritud päiksevitamiiniga samamoodi nagu laps vanaema valmistatud suviste maasikate magusa moosiga.

Talvised tubased valgustingimused pole harilikult kuskil eriti kiita. Talvel ei tunne valgusnälga mitte ainult inimene, vaid ka rohelised taimed ise.

Varjutaimed nõuavad vähe hoolt

Meie õnneks on taimedel väga erinev valgusnõudlikkus ja paljud neist saavad hakkama ka vähese valgusega. Selliseid taimi nimetatakse varjutaimedeks. Toalilledest varjutaimed on välja arenenud enamasti troopiliste vihmametsade madalas vööndis, kus valgust ilmselgelt väga napib. Toalilledena ongi eelistatud vähese valgusega leppivad taimed, aga kas varjusallivus tähendab ka vähenõudlikkust – see on küsimus, kui tahame leida oma tuppa vähest hoolt ja vaeva nõudvat lille!

Kuigi taimemaailmas pole siin ühest vastust, annab siiski igast lillepoest kõrvale tõsta toataimi, mis on tõepoolest vähenõudlikud. Taime kasvamiseks pole oluline ju ainult valgus, vaid ka õhutemperatuur, kastmine ning väetamine.

Tõeliselt vähenõudlikud toataimed on need, mis lisaks vähesele valgusele lepivad ka ebapüsiva õhutemperatuuri ja minimaalse hooldamisega. Õnneks polegi neid nii vähe.

Kuidas aga vähenõudlikke taimi ära tunda ja mida teha, et vähenõudlik taim end meie tubades hästi tunneks ja samas ka seda rohelist talvevalgust pakuks, sellest pikemalt juba tuleva nädala Linnalehe kodukülgedel.

Arnold Hannust, Hansaplanti peaaednik