Seistes vuliseva jõe kaldal ei pane me mõne aja möödudes enam voolava vee helisid tähele... Nii võib juhtuda paljude kaunite asjadega, mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Harjudes nendega, ei märkagi me neid enam.

Kodu kaunistavad potitaimed aga unustussejätmist ei andesta. Olgu need siis vanavanematelt päranduseks saadud sõnajalad, kauplusest ostetud või kingiks saadud eksootilised iludused.

Parimal juhul on taime peremehel oma hoolealusega emotsionaalne side. Siis ei jää tähelepanuta ükski reaktsioon, mida taim edastab ümbritsevasse keskkonda. Kel on aga olnud liiga kiire, registreerumaks “taimede keeltekooli“, peaks enne pikkade talveõhtute saabumist tähele panema ja meelde jätma järgmist:

1. Tee sügisene tervisekontroll, hindamaks taimede edenemist suve jooksul.

Uuri hoolealuste tervist ja väljanägemist.

Kui taimed suvel õues olid, võidi sealt tuppa tuua mõni tüütu kahjur (näiteks lehetäi).

Närtsinud õied ja kuivanud lehed tuleks eemaldada.

Ümberistutamist vahetult enne talvepuhkust ei soovitata, aga kui lill ei seisa oma vanas potis enam püsti, juurepuhma vahelt ei paista enam kübetki mulda, taim on transpordipotis, kerges turbasegus, siis oleks mõtet taim uude potti ja mulda istutada. Väetada kindlasti ei tohi, sest mullasegudes piisab toitaineid paariks kuuks.

2. Nii nagu inimene, vajab ka taim regulaarset puhkust.

Lühikesed talvepäevad on taimede puhkuseks sobivad juhul, kui teil on stabiilse, madalama temperatuuriga (8-14°) valge lõunapoolsete akendega ruum, kus taimed talvituma panna. Eriti tänulikud on sellise koha eest kaktused ja sõnajalad.

Kui selliseid tingimusi ei ole, siis peaks taimedele leidma võimalikult valge asukoha, et pimedas ruumis toasoojusest ergutatud kasvamine lilli ei kurnaks.

Eksootilise päritoluga iludused, nagu flamingolilled Anthurium, gusmaaniad Guzmania, ebakrootonid Codiaeum, alokaasiad Alocasia, eelistavad soojemaid talvitumistingimusi, neile sobib üle 18° temperatuur.

Kui teil on enamik aknaid põhja poole ja viibite kodus vähest aega, vajavad taimed lisavalgustust. Tihti unustatakse hommikuses rutus kardinadki eest tõmmata, enne kui kodust lahkutakse. Siis võiks nende kardinate taha panna mõne oma lemmiktaime, nii et igal hommikul teda tervitamas käies ei unustaks kardinaid ette.

3. Jälgi toatemperatuuri ja mullaniiskuse suhet.

Valge aja vähenedes ja temperatuuri langedes aeglustub taime kasv. Oktoobri alguseks on taimede aktiivne kasvuperiood läbi. Siis on vaja korrigeerida kastmise ja väetamise tavasid.

Asjaarmastaja ei unusta kunagi enne kastmist näppu sügavale mulda pistmast ja taimede välimust hindamast. Kui muld tundub jahe, on niiskust piisavalt. Kui muld on näpu sügavuselt kuiv ja taimede lehed jõuetult longus, on tegu veepuudusega.

Valge aja lühenedes lõpetatakse väetamine, et taimed valmistuksid puhkuseks, ja vähendatakse ka kastmist. Pimedamates oludes ei tarbi taimed sama veekogust ja kui sellega ei arvestata, võidakse neid ülekastmisega hukutada.

4. Kogemused tulevad ajaga.

Olge valmis “paanikaks peavalitsuses“ kui mõned taimed näivad suisa huku äärel olevat, kuigi olete omalt poolt teinud kõik nii nagu kirjutatud ja loetud.

Mõned taimed ei tahagi talvel lehti oma kukile (alokaasia Alocasia Polly, turd jatrofa Jatropha podagrica), teised (viigipuu Ficus, draakonipuu Dracaena) loobuvad osast lehtedest, et allesjäävatele rohkem toitaineid jaguks.

Lehtede kukutamine on taimed puhul enamasti loomulik looduslik valik ja reaktsioon, mis on tingitud järskudest keskkonnatingimuste muutustest. Valgusevaegus, kuumav keskküte ja sellest tingitud kuivem õhk, tähelepanematu kastmine või ülekastmine jätavad taimedele oma jälje.

Me kõik teeme elu jooksul läbi muutusi. Oluline on leida isiklikule muutusterütmile sobivad ja vastupidavad taimed. Taimed, mis köidavad meie pilku ja sobivad hingelaadiga, mitte ainult mööbli ja tapeediga. Katsetades jäävad aja jooksul sõelale kõige kallimad ja siis nende kasvatamisega erilisi muresid ei olegi.