Pilved taevavõlvil on meie elu igapäevased kaaslased, mis pakuvad sageli ilusat vaatepilti. Pilvede järgi saab ennustada ka ilma, need võivad kõneleda algavast sajust, külmalainest või hoopis ilusast päikesepaistest.

Pilvede tekkimine on iseenesest lihtne: maapinnalt ja veekogudelt aurustunud vesi muutub veeauruks ning tõuseb kõrgemale jahedamatesse õhukihtidesse.

Tõusvas õhus sisalduv aur kondenseerub, muutudes mikroskoopilisteks veepiiskadeks, ja nii algabki pilvede teke.

Lihtsustatult öeldes kujutavad pilved endast lihtsalt kogumit vett. Ja valge läbipaistmatu ilme annabki neile vesi, mis on seal lugematute tillukeste piiskade kujul, igaühe läbimõõt vaid mõni tuhandik millimeetrit.

Kaitsevad jahtumise eest

Nagu kõigel, mis looduses leidub, on ka pilvedel täita tähtis roll: suvel varjavad need liigset päikesekiirgust, talvel aga kaitsevad maapinda ülemäärase jahtumise eest.

Kui osata vaadata, võivad pilved rääkida paljust: näiteks lähenevast sajust, äikesest, rajust, külmalainest või saabuvast soojast päikesepaistest.

Pilvede liigitamiseks kasutatakse mitut klassifikatsiooni. Neist tuntuima põhjal jagatakse pilved nende alumise pinna kõrguse järgi ülemise, keskmise ja alumise kihi pilvedeks.

Ülemised pilved (asuvad kõrgemal kui 6 kilomeetrit) on valged ja heledad ning päike, kuu ja heledad tähed paistavad neist läbi; koosnevad jääkristallidest, veesisaldus on väga väike. Ja ennustavad, et sadu oodata ei ole.

Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel asuvad ühed ülemistest pilvedest - ilusad kiudpilved - väga kõrgel ja näivad nagu peened niidid või lained, osa neist on õhukesed, osa paksemad.

Heledad pilvekiud meenutavad natuke linnusulgi, mistõttu neid vahel kutsutaksegi sulgpilvedeks. Enamasti tähendab kiudpilvede ilmumine head ilma. Külmas kliimas võib nende pilvede teke ja sellega kaasnev põhjatuule tugevnemine tähendada aga ka varsti algavat lumetormi.

Kiudpilvede nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast cirrus, mis tähendab juuksekiharat.

Lambavillane taevas

Samuti ülemisse kihti kuuluvad kiudrünkpilved kujutavad endast pilvetükkide kogumeid, mis meenutavad taevas lambavilla või vatitükikeste kobaraid. Need on väikesed, valged ja heledad pilved, mis EMHI kodulehe andmetel annavad teada ilusast ilmast ning soojalaine lähenemisest.

Keskmised pilved (kõrgus 2-6 km) paiknevad troposfääri keskmises osas, kus isegi soojal aastaajal on temperatuur sageli alla 0ËšC, ning koosnevad jääkristallidest ja veepiisakestest.

Keskmisteks pilvedeks on näiteks kõrgrünkpilved, mis kujutavad endast valgeid, mõnikord sinaka varjundiga pilvetükkide kobaraid, mille vahelt paistab sinine taevas. Kõrgrünkpilvi silmitsedes võib tunduda, et need koosnevad valgetest pallidest või pankadest, mis moodustavad laineid; topjad ja lambavilla meenutavad võivad äikest kuulutada.

Kõige madalamal taevavõlvil asuvad alumised pilved: paksud ja tumedad ning päike neist läbi ei paista.

Madalal asuvad kihtpilved tunneb ära selle järgi, et need on tumedad ja katavad üsna ühtlaselt kogu taeva või vähemalt suurema osa sellest. Niisugused pilved toovad talvel lund, suvel aga uduvihma.

Gavin Pretor-Pinney iseloomustab raamatus “Pilvevaatleja käsiraamat” kihtpilvi kui pilvkatteloori, mis heidab igavsünget valgust.

Neil ei ole mingeid heledamaid ega tumedamaid laike, nad ei moodusta ei tutte ega kujundeid. Kihtpilvine taevas paistab üksnes vormitu ja betoonhall, nii kaugele, kui silm ulatub. Kihtsajupilved on aga paksud ja tumehallid ning neist tuleb laussademeid. Saju ajal on näha madalaid ja kiiresti liikuvaid pilvetükke.

Eristatakse veel vertikaalselt arenevaid pilvi, mis tekivad sooja ja niiske õhu vertikaalsel tõusmisel. Neid pilvi nimetatakse ka konvektsioonipilvedeks.

Milvi Jürissaar kirjutab ajakirjas Eesti Loodus, et konvektsioonipilvede teke on seotud päikese otsese soojendava mõjuga. Pärast selget ööd hakkab päike soojendama maapinda. Maapind omakorda soojendab tema kohal asuvat õhukihti, ja tekivadki tõusvad õhuvoolud, mis kannavad üles sooja niisket õhku. Kui soe õhk jõuab kondensatsioonitasapinnani, ilmuvad esimesed vatitoppe meenutavad pilveraasud, neid nimetatakse rebenenud servadega rünkpilvedeks.

Meenutavad torne

Kui soojenemine jätkub, arenevadki pilveraasudest valged säravad pilved. Ilusa ilma rünkpilvede ülemine serv on nõrga tuule puhul ümarate vormidega ja kobruline; kui tuul tugevneb, võivad pilveservad muutuda suitsjaks.

Kujult meenutavad rünkpilved torne või teravatipulisi mägesid.

Rünkpilvi on rahvas nimetanud näiteks lammaspilvedeks, voonakesteks. Need meenutavad tõesti pika villaga kaetud lammast.

Ja kuulutavad enamasti head ilma. Rünkpilvede vahelt paistev päike annab maapinnale suurema kiirgushulga kui selges taevas särav päike, sest lisaks otsesele päikesekiirgusele jõuab maapinnani ka pilvedelt tagasipeegeldunud kiirgus. Sellepärast ongi pilvistel suvepäevadel ilm soojem kui päikesepaistelistel.