Riigimetsa majandamise keskus (RMK) valmistub Väo ja Lohkva soojuselektrijaama käivitudes raiejäätmete kasutust kümnekordistama, kuid vajadus purustatud hagude järele kasvab sellestki mahust üle.

RMK metsamajanduse turundusjuht Ulvar Kaubi tõdeb, et raiejäätmete, peamiselt lageraielankidel vedelevate okste, turustamisega raskusi karta ei ole.

Käesoleva aasta kümne kuuga on RMK metskonnad müünud üle 10 000 tihumeetri raiejäätmeid, mis peeneks hakituna annab Kaubi kinnitusel peaaegu 30 000 kuupmeetrit.

Soojuselektrijaamad oleksid aga valmis juba pooleteise aasta pärast põletama 1,9 miljonit kuupmeetrit ehk üle 60 korra rohkem.

Tasuvuse määrab kaugus

Üks kahest Saaremaa metskonnast, Kihelkonna metskond, on müünud raiejäätmeid 2000. aastast saadik.

Kihelkonna metsaülema Marko Trave sõnul antakse tänavu Kuressaare kaugküttefirmale Kuressaare Soojus põletada umbes 6000 kuupmeetrit jäätmeist tehtud hakkpuitu, mis on peaaegu võimalik maksimum.

Trave rehkendusel õnnestub lageraielankidelt kätte saada, purustada ja põletamiseks vedada peaaegu kaks kolmandikku okstest. Müügi kogumaht võiks teoreetiliselt suureneda, kuid enam kui 40 kilomeetri kauguselt ei kipu vedu enam ostjale ära tasuma.

Lageraielangi ühelt hektarilt saab Kihelkonna metskonna näitel 120–140 kuupmeetrit purustatud puitu.

RMK metsamajanduse turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul rehkendataksegi haokogumise tasuvuse piiriks hektarisuurust lageraielanki, keskmine lank jääb 1,6 hektari kanti.

Vaalud jäeti metsa

Eesti taasiseseisvumisega kadus mood raiejäätmeid metsas põletada. Oksi ja võsa koondati vaaludesse ning argumendiga, et loomulikult lagunevad jäätmed aitavad säilitada mulla viljakust ja metsaelustiku mitmekesisust, jäetigi sinna.

Mullateadlane akadeemik Loit Reintam aga märgib, et kuna iga raiega jääb nii või naa metsa suur kogus puidujäänuseid, on mõne tumerohelise ilmavaatega inimese hirm looduse vaesestamise ees asjatu.

«Kuivadele kasvukohtadele on iseloomulik, et sinna maha jäetavad oksad ja tüvejäänused ei lagune mitmekümne aasta jooksul,» sõnas Reintam. «Nad ei anna metsale midagi, küll aga võivad tuleohtlikuna põhjustada hoopis kahju.»

Eesti Maaülikooli vanemteadur, metsaputukateadlane Kaljo Voolma kinnitab, et orgaanilise materjali eemaldamine vaesestab kahtlemata ökosüsteemi. Surnud puit on elupaik ligi 1500 seene- ja 1300 mardikaliigile, sh metsakahjurite hävitajaile, pakub varje- ja talvituspaika pisinärilistele jne. Ainuüksi surnud männipuidus elab üle 350 liigi mardikalisi.

«Mõju ökosüsteemile on, aga mõju pole nii drastiline, et need liigid saaksid kaduda,» toonitab Voolma.

Samas mainib Voolma, et kui raiejäätmete koristamise pooltargumendina on metsamehed rõhutanud üraskite kasvukohtade vähendamist, siis seda kuigi tõsiselt võtta ei saa.

Ulvar Kaubi rõhutab, et Eesti oludes on võimalik metsast kätte saada keskmiselt vaid veerand tekkivaist raiejäätmetest. Mõnelt langilt saab kätte üle poole, mõnelt ei tasu neid üldse välja vedada.

Osalt tuleneb suure hulga küttematerjali mahajäämine sellest, et üksikuid oksi ja ka iga üksikut tüvejuppi metsamasin üles ei korja. Ühelt poolt oleks see kulu, teisalt lõhuks tarbetult pinnast.

Suur hulk oksi jääb aga langile seetõttu, et pinnase säästmiseks mööda oksavaale sõitvad traktorid tambivad puidu mulla ja kividega segi ning määrdunud hagu tavalisse hakkurisse enam ei kõlba.

Rootsi eeskujuks ei passi

RMK arendusdirektori asetäitja Heiki Hepner märgib, et Eestil ei maksa kunagi end püüda võrrelda Skandinaavia riikide, eeskätt Rootsiga, kus raiejäätmete kasutamine hektari kohta on mitu korda Eestist ees.

Hepneri selgitusel ei mängi ses võrdluses olulist rolli ainuüksi tõigad, et Rootsi raielangid on Eesti omadest mitu korda suuremad ning oluliselt kõvem pinnas ei sunni matma metsamasinate väljaveoteedesse kõvenduseks nii palju potentsiaalset küttematerjali kui meil.

Määravaim tegur on pikemate ja raskemate veomasinate tarvitamine. Eestis tohib autorongi pikkus küündida 18,5 meetrini, Rootsis on lubatud 24-meetrised masinad.

«Kindlasti ei hakka riigimetsas juhtuma, et raiejäätmete kättesaamiseks lõhutakse arutult pinnast või makstakse asjale peale,» lubab Hepner. «Lähtuda tuleb tervest mõistusest ja sellest, et küttematerjali tootmine peab olema ikkagi tulus ettevõtmine.»

Ulvar Kaubi sõnutsi on ilmne, et pelgalt raiejäätmete baasil pole võimalik praegu ehitatavail ning võimalikel tulevastel soojuselektrijaamadel kõhtu täis sööta.

Sestap on oluline hakata usinalt tarvitama energiaressurssi, mis peitub piirituis raieküpseks sirgunud Eesti lepikuis.

Raiejäätmete kasutamine

• Käesoleva aasta kümne kuuga on RMK metskonnad müünud üle 10 000 tihumeetri raiejäätmeid, sellest 6100 tm kaguregioon ja 2100 tm Hiiumaa-Saaremaa metskonnad.

• Eesti soojuselektrijaamad oleksid valmis juba pooleteise aasta pärast põletama ligi 700 000 tihumeetrit raiejäätmeid.

• RMK on nõudluse korral valmis müüma aastas üle 100 000 tihumeetri raiejäätmeid. Peamiselt kogutaks need lageraielankidelt, vähemal määral kraavikallastelt ja elektriliinide trassidelt.