Paljud raieloa taotlejad ei ole aru saanud, kui palju läheb haljastamine maksma.

Kahe aasta jooksul on raielubade taotlejad garantiikirjade alusel asendusistutustena kasvama pannud 1584 puud, kohustuste täitmist kontrolliti esimest korda sel sügisel.

Keskkonnaameti haljastuse ja heakorra osakonna peaspetsialisti Karmen Kähri sõnul hiilitakse tavaliselt nõuetest kõrvale nii, et kasvama pannakse garantiikirjas nõutust väiksem puu. “Enamikul on istutatud alla neljasentimeetrise läbimõõduga puud,” nentis peaspetsialist.

Kähri sõnul on istutustekontroll näidanud, et garantiikirja välja andes ei ole väga paljud raieloa taotlejad aru saanud, mis on puude väärtus ja kui palju läheb haljastamine maksma. “Mõistmatuks jääb, kuidas on võimalik, et mõne maha võetud pärna või tamme eest tuleb neil linna istutada poolsada puud,” ütles peaspetsialist.

Kohustuse meenutamise peale avastatakse garantiikirja maht ja leitakse rida põhjusi, miks ei tuleks istutada. “Seni on esinenud vaid üks juhus, kus garantiikirjast püütakse kõigi võimalike vahenditega pääseda,” ütles Kähr, soovimata puiklejat nimetada.

Ettekirjutusi on olnud vaja teha kõigile, sõltumata sellest, kas puu on kasvama pandud oma krundile või linna maale. Lehtpuu tüveläbimõõdu normiks on neli sentimeetrit, mõõdetuna rinna kõrguselt, okaspuul kolm sentimeetrit juurekaelast.

Tüüpilised eksimused

Küllalt tüüpiline eksimus keskkonnaametnike silmes on, et arendajad unustavad keskkonnaametnikele istutuse ette näidata ega tea, et kaheaastane hoolduskohustus algab hetkest, mil istutus on ametlikult vastu võetud.

Asenduspuudena istutati hiljuti Paljassaare tee lõppu 40 remmelgat, Sõpruse puiestee äärde 70 pärna ning Politseiaeda põõsaid. Ehitajate tee äärde paneb Viru väljak 2 ärihoone rajaja veel sel sügisel kasvama 135 arukaske.

Erinevalt varasematest aastatest tahavad nüüd keskkonnaametnikud raieloa taotlejalt enne loa väljastamist teada, kuhu, millal ja millised uued puud istutatakse ning kes seda teeb. Trahvi pole asendusistutuste pärast kellelegi tehtud, küll aga on nõutud lisaistutusi või asenduspuude asendamist.

Koostatud on must nimekiri kohustuse unarusse jätnud firmadest ja eraisikutest, kelle puhul võib peaspetsialisti sõnul sanktsioonina kõne alla tulla “järgmise raieloa taotluse mitterahuldamine ning valminud hoone mittevastuvõtmine”.

Ooperiteatri ette istutatakse pärnad

•• Uus Sakala laseb oma kinnistult maha võetud puude osaliseks hüvitamiseks Estonia ette istutada Saksamaalt toodud 14 suurelehist pärna. Hansaplanti aianduskeskuse õuel istutamist ootavate pärnade tüveümbermõõt on 25–30 sentimeetrit ja kõrgus kuus meetrit. Aianduskeskuse tootmisjuhi Mihkel Saare sõnul on neid puid neli korda ümber istutatud, neil on juuri kärbitud ja võra kujundatud. Ühe istiku hind on umbes 10 000 krooni.

Arendaja kiidab haljastajaid

•• Skanska EMV projektijuhi Jaanus Kauri sõnul on raielubadega seonduv asjaajamine olnud positiivne kogemus. “Meile anti nimekiri selle kohta, kuhu peame istutama, võtsime hinnapakkumised ja haljastusfirma tegi töö ära. Pärast käis linnaaednik oma kaaskonnaga kontrollimas,” meenutas Kaur.

••  Kui puukoolidega annab Kauri sõnul hinda alla rääkida, siis asendusistikute arvu vähemaks jutustada ei õnnestu.