Asjatundja hinnangul pole metssigu meie aladel veel kunagi nii palju olnud kui praegu.

Mulluse pehme ja metsloomadele soodsa talve tõttu on metskitsede ja metssigade arvukus nii palju suurenenud, et loomade arvu tuleb üha massilisemate põllu- ja metsakahjustuste vältimiseks küttimisega piirata.

“Loomade talvine suremus oli tänavu väiksem, sest toit oli neile kergesti kättesaadav,” rääkis metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. “Ilmselt seetõttu suurenes ka noorte metssigade arvukus. Heas toitumises said nad kiiremini suguküpseks ja tõid tänavu ka järglasi.”

Männil tõi välja, et eri arvukushinnangute kohaselt võib metskitsede hulk küündida juba 160 000 loomani. “Metssigu on aga ametliku statistika kohaselt paarikümne tuhande ringis, kuid tegelikkuses võib see näitaja loendusvea tõttu suurem olla.”

Pistavad metsa nahka

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee märkis, et nii palju kui praegu pole metssigu tõenäoliselt meie aladel veel kunagi olnud. “Sellele on lisaks soojadele talvedele kaasa aidanud ka intensiivne talvine lisasöötmine jahimeeste poolt,” osutas Niittee, lisades, et järjest sagedamini pöörduvad ministeeriumi poole sigade rüüsteretkede tõttu kahju kannatanud põllumehed.

Metskitsede ja ka põtrade hävitustöö all kannatavad kõige rohkem Kesk- ja Loode-Eesti metsaomanikud. “Näiteks kevadel riigimetsades korraldatud uuringu tulemuse kohaselt oli Raplamaal kuni kolmeaastastest okaspuukultuuridest praktiliselt pooled kahjustatud,” osutas Niittee, kuivõrd palju on sirguvat metsa suutnud kitsed koos põtradega ühes maakonnas nahka pista. Keskmiselt on aga pea kolmandik Eesti okaspuunoorendikest nende roaks langenud.

“Piirkonniti on metskitse või metssea arvukus ka jahimeeste endi hinnangul taluvuspiiri ületanud ning seepärast on oluline nende üldist arvukust vähendada,” nentis Niittee, kinnitades, et praegu kütitakse neid loomi vähem, kui tegelikult võiks. “Praegu töötame selle kallal, et maaomanike edastatud info metsa istutamise ja selle kahjustamise asukohtade kohta oleksid internetis jahimeestele kättesaadavad. Nii oleks edaspidi võimalik suunatud küttimise teel ulatuslikke ulukikahjustusi vältida.”

Seadused muutmisel

•• Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee tunnistas, et tegelikkuses ei toimi 2003. aastal vastu võetud jahiseaduse  paragrahv, mis reguleerib ulukikahjustustega seonduvat. Seepärast on ministeeriumil kavas olemasolevaid seadusi muuta.

•• Uus seadus peaks reguleerima nii maaomanike kui ka küttide kohustusi: ühed peavad uutest noorendikest ja kahjustustest teatama ning teised jälle ulukite hulka piirama. “Kui jahimehed tunnetavad selgemalt oma kohustusi maaomanike ees, siis suhtuvad nad  tõsisemalt ka ulukite arvukuse reguleerimisse,” tähendas Niittee.

•• Viimati oli metskitsede arvukus väga suur läinud sajandi seitsmekümnendatel, kui neid oli üle 200 000. 1976. ja 1977. aasta talvel hukkus pool nende haigustest nõrgestatud populatsioonist.