KÕDUPUUDE KAUNISTUS: Hundipiima viljakehi leiame niiske ilmaga kõdunevatelt puutüvedelt.

Vettinud kõdunevatele puutüvedele ilmuvad aeg-ajalt mitmesugused kergelt krobelised umbes sentimeetrise läbimõõduga mügarikud.

Vahel on munad üksikult, enamasti aga hulgakesi koos. Tavaliselt on need roosakad, kuid mõnikord muutuvad ka pruunikateks. Kui roosa mügariku kest kogemata katki läheb, voolab sellest välja roosakas pasta. Selle pasta järgi on mügarikud saanud üle maailma tuntuks kui hundipiim.

Hundipiim on organism, kes pole ei seen, taim ega loom. Isegi teadlastel on olnud raske teda liigitada.

Mõistatuslik hambapasta

Algselt arvati ta seente hulka ja nimetati limaseeneks. Nüüd on ta seente seast välja visatud ja nimetatud lihtsalt limakuks. Pole siis ka midagi imestada, et vanarahvas kogu maailmas on kummalise organismi nimetamisel hätta jäänud. Praegu kasutatav eestikeelne nimi – hundipiim – on kõikidel rahvastel tuletatud otseselt ladinakeelsest nimest – Lycogala epidendrum. Kreeka keeles tähendab lycos – hunti, gala – piima. Epidendrum tähistab tema tavalist kasvukohta – kõdunevad puutüved. Maades, kus räägitakse inglise keelt, nimetatakse hundipiima roosa pasta tõttu ka hambapastaseeneks, kuigi söödav ta pole ja suhu toppida pole teda mõtet.

Müstiline elu limatombuna

Oma tavapärases eluvormis pole hundipiima kusagil näha. Tillukese limatombuna venib ta niiskes kõdus ringi ja seedib kogu kehaga teele jäävaid orgaanilisi osakesi. Tal pole vahet, kas ette jääb mõni bakter, seenespoor, taimeeos või isegi seeneniidistik – kõik kõlbab seedida. Kui tingimused muutuvad paljunemiseks sobivaks, kogunevad tillukesed hundipiima limatombud, plasmoodiu-mid, kokku ja moodustavad viljakehad – juba meile tuttavad roosakad kerakesed. Vananedes muutuvad roosad kerakesed hallikaspruuniks ja roosa pasta nende sees asendub ookerpruuni eostolmuga, mis tuulega levides annab alguse uutele hundipiimadele. Roosakaid pallikesi võib meie looduses leida hiliskevadest sügiseni.

Ebahariliku välimuse ja müstilise eluvormi tõttu suhtuti vanasti hundipiima, nagu teistessegi limaseentesse, umbusklikult. Kardeti isegi, et nad levitavad haigusi. Mõnel pool peeti mõistlikuks neid põletada. Nüüd on aga teadlased hundipiimast avastanud uusi aineid, mis vastupidi rahvapärimusele aitavad rakkude vananemist vältida.

Allikas: SL Õhtuleht 03.11.2007.