Kus kasvavad puud, millised ohud neid mõjutavad ja kuidas muutub puuvõrade katvus? EEA (European Environment Agency) uus interaktiivne kaardilugu näitab Copernicuse andmete põhjal, mida on võimalik teada saada Euroopa puudest, linnade rohelusest jalooduslike häiringute jälgedest.
Pärast sajandeid kestnud intensiivset kasutust on puudega kaetud ala Euroopas märkimisväärselt suurenenud. Kui 19. sajandi lõpul katsid puud ligikaudu veerandi Euroopa maismaast, siis praegu on puid umbes 40% Euroopa Liidu maismaapindalal, selgub Copernicusemaaseire teenuse (Copernicus Land Monitoring Service, CLMS) uuest ülevaatest.
Interaktiivne kaardilugu „Snapshot on trees“ põhineb avalikultkättesaadavatel puuvõrade katvuse andmetel. Need võimaldavad jälgida võrastiku muutusi ning tuvastada muu hulgas metsatulekahjude, põudade ja üleujutustega seotud kahjustusi. Kliimamuutuste süvenedes suureneb vajadus mõista nii puude levikut kui ka neile avalduvatsurvet.
Milliseid lugusid räägivad kaardid?
Mõne kaardi abil saab näha metsatulekahju jälgi maastikus, teisega avastada suurlinnade puude paiknemist, kolmandaga jälgida tormile järgnenud metsa kahjustumist. Kaardilugu ühendab Copernicuse andmed konkreetsete paikade ja sündmustega ning näitab, miks kaugseireston abi keskkonnamuutuste mõistmisel.
Metsatulekahjud Kreekas, Prantsusmaal ja Sloveenias. Kolme hiljutise põlengu näitel näidatakse, kuidas tuli muudab puuvõrade katvust ning kui ulatuslikud võivad olla kahjustused. Kuumalained ja põuad suurendavad metsatulekahjude ohtu ning kliimamuutustemõjul võivad põlengud muutuda sagedasemaks ja intensiivsemaks.
Linnapuud Oslos, Berliinis ja Pariisis. Kaardid toovad esile, kui erinevalt võivad puud linnades paikneda ja miks nende olemasolu on oluline. Puuvõrad pakuvad varju, leevendavad suvist kuumust ja toetavad inimeste heaolu. Selline teave aitab mõista linnahaljastusetähtsust kliimamuutustega kohanemisel.
Torm Vaia ja üraskikahjustused Itaalias. 2018. aastal laastas torm Vaia Itaalia metsi. Kaardilugu käsitleb nii vahetuid tormikahjustusi kui ka neile järgnenud üraskite masspaljunemist. See on näide sellest, kuidas üks äärmuslik ilmastikunähtus võib vallandadauusi häiringuid ning mõjutada metsa veel pärast tormi möödumist.
Näidislugu, mis avab tee andmeteni
„Snapshot on trees“ on interaktiivne näidislugu, mitte iseseisev analüüsikeskkond.Lugeja saab tutvuda valitud kaartide ja juba koostatud visualiseeringutega ning näha, mida Copernicuse andmed võimaldavad uurida.
Kes soovib ise analüüse teha, saab kasutada Copernicuse maaseire teenuse vabalt kättesaadavaid andmestikke. Näiteks puuvõradekatvuse (Tree Cover Density) andmestik pakub 10-meetrise ruumilise lahutusega iga-aastaseid kaarte ning metsatüüpide (Forest Type) andmestik võimaldab eristada leht- ja okaspuumetsi. Andmed hõlmavad ka Eestit ning neid saab kasutada metsa- ja maastikumuutuste uurimiseks.
Puuvõrade katvus ei tähenda sama, mis metsamaa pindala: puud kasvavad ka linnades, parkides ja põllumajandusmaastikes. Seetõttu ei saa puudega kaetud ala suurenemisest üksinda järeldada metsade ökoloogilise seisundi paranemist.
Ka Eestis kasutatakse Copernicuse andmeid koos riiklike andmestikega. Keskkonnaagentuuri tellimusel on Eesti Maaülikool välja töötanud 5-meetrise ruumilise lahutusega metsamaski, milles on Eesti metsamaa kaardistamiseks ühendatud Sentinel-2 satelliidi-, aerolaserskaneerimise ja metsandusandmeid. Keskkonnaagentuuri kaugseireekspert Liis Lille on Sentinel-2 aegridade ning mullastiku- ja puistu kõrgusandmete põhjal väljatöötanud Eesti metsade enamuspuuliigi kaardistamise metoodika, mis eristab 10-meetrise lahutusega kuut puuliiki ja lisaklassi „muu“ ning mille klassifitseerimise üldtäpsus on 87%.
Siit leiad ka Copernicuse puude ja metsade andmetoodete lehe.
Copernicus ja EEA
EEA vastutab Copernicuse maaseire teenuse (CLMS) Euroopa komponendi eest ning koordineerib selleks vajalike kohapealsete ehk in-situ-andmete kättesaadavust. Keskkonnaagentuur on EEA kontaktasutus Eestis ning partner EEAga ühises CLMSi riiklikus koostööprogrammis.
Allikas: Keskkonnaagentuuri 17.11.2026 teade