Eile kogunes Kliimaministeeriumis esimest korda metsanduse teadusnõukoda, mis nõustab ministeeriumimetsanduse küsimustes ning teeb ettepanekuid uurimissuundade, andmevajaduste ja vajaliku rahastuse kohta.

„Me ei saa vaadata ainult seda, mida täna mõõdame, vaid peame küsima, mida meil on vaja teada. Metson dünaamiline kooslus ja tänased otsused mõjutavad seda, milline on mets saja aasta pärast. Mõõdikud peavad aitama näha mõlemat: mis on võimalik järgmise viie-kümne aasta jooksul ja kuhu jõuame pikas plaanis,“ ütles teadusnõukoja esimees, Kliimaministeeriumiteadusnõunik Ain Kull.

Teadusnõukotta kuulub kaheksa teadlast neljast ülikoolist. Esimesel kohtumisel osalesid Eesti Maaülikoolistmetsaökosüsteemide professor Veiko Uri, metsandusliku kaugseire ja ruumiandmete nooremprofessor Tauri Arumäe ning metsahoiu ja metsakorralduse professor Diana Laarmann. Tartu Ülikoolist osalesid looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus ja säästliku metsanduseteadur Raul Rosenvald. Tallinna Tehnikaülikoolist osales puidutehnoloogia professor Jaan Kers ja Tallinna Ülikoolist humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu. Kohtumiselt puudus Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise lektor Helen Poltimäe.

Esimene kohtumine keskendus metsaandmetele. Keskkonnaagentuur andis ülevaate, milliste andmestike põhjalmetsamaa pindala ja majanduskategooriaid praegu määratakse. Arutelus tuli välja, et statistiline metsainventuur, Eesti topograafia andmekogu ja looduse infosüsteem kirjeldavad metsa erinevatel alustel, mistõttu ei ole nende numbrid alati omavahel võrreldavad.Teadlaste hinnangul tuleks selgelt kokku leppida, kuidas arvestada eri looduskaitsekategooriaid ning mida lugeda majandatavaks, piirangutega ja mittemajandatavaks metsaks.

Teise teemana alustati kestliku metsanduse mõõdikute arutelu. Teadlased tõid olulistena välja ohustatudmetsaliikide seisundi, metsade tervise ja vastupidavuse häiringutele, metsa uuenemise ning kultuuriväärtuste säilimise. Samas rõhutati, et mõõdik on vahend tulemuse hindamiseks ega tohi muutuda eesmärgiks omaette.

Järgmiseks kohtumiseks 14. detsembril pakuvad teadlased välja kõige olulisemad mõõdikud kestliku metsandusemajandusliku, ökoloogilise, sotsiaalse ja kultuurilise suuna kaupa. Teadusnõukoja järeldused ja soovitused jõuavad ka metsandusnõukotta, mis on omakorda nõuandev kogu ministrile. 

Allikas: Kliimaministeeriumi  11.11.2026  pressiteade