Eesti Maaülikooli kevadisel limakute nimekampaanial pakkus üle 200 inimese kokku rohkem kui 2600 nimevarianti ning valikukomisjon leidis eestikeelse nime 28 limakuliigile. Nende seas on nüüd näiteks kuldne haldjapeeker, sihvakas öönõel ja siidjas hundipadi.
Kampaania käigus tutvustati 20 limakuliiki ERRi Novaatori portaalis, Eesti Maaülikooli sotsiaalmeediakanalites ning samal ajal toimunud fotonäitusel „Imelised limakud“. Pärast ettepanekute korrastamist ja keelelist hindamist jäi komisjonile kaaluda veidi alla1800 nimevariandi.
Nimede valimisel lähtuti sellest, kas need kirjeldavad liigi välimust või muid tunnuseid täpselt, on arusaadavad, meeldejäävad ja võiksid ajas püsima jääda. Arvesse võeti ka seda, kui mitu inimest oli sama nime üksteisest sõltumatult pakkunud. „Kuna nimesaakoli suur, said eestikeelse nime rohkem liike, kui alguselt plaanisime,“ ütles Eesti Maaülikooli seenekogu kuraator Kadri Pärtel.
Valitud nimedes peegeldub nii limakute välimus kui ka nimepakkujate fantaasia. ’Kärgjas kännukas’ viitab kõdunenud puidul kasvava liigi herilasekärge meenutavatele viljakehadele. ’Tähniline kratimuna’ sai nime soomuste järgi viljakeha väliskestal ning ’särtsakaslubisõlmik’ kirjeldab liigi erkrohekaskollast värvust.
Nimekomisjoni kuulusid Eesti Maaülikooli seenekogu kuraator ja Tartu Ülikooli mükoloog Kadri Pärtel, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli limakute elurikkuse, fülogeneesi ja morfoloogia uurija Iryna Yatsiuk, Eesti Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver,limakute spetsialist Veiko Kastanje ja Eesti Maaülikooli magistrant Siim Kaisel.
Limakud ei ole seened, taimed ega loomad, vaid kuuluvad amööbide hulka. Nende enamasti vaid mõnemillimeetriseid viljakehi võib kohata näiteks niiskes metsas kõduneval puidul ja langenud lehtedel. 2026. aasta maikuu seisuga olid eestikeelsed nimetused olemasvaid kolmel perekonnal ja viiel liigil: harilik puugipask, valge puugipask, harjas-limasarvik, harilik hundipiim ja pisi-hundipiim. „Loodame, et uued eestikeelsed nimed aitavad neid seni vähe tuntud organisme paremini märgata ja neist rääkida,“ lisas Pärtel.
Suure osaga vastselt nime saanud limakutega saab tutvuda Eesti Maaülikooli seenekogu töötajate koostatud ja uute liigifotodega täienenud näitusel „Imelised limakud“, mis avatakse koos kuraatorituuriga 17. novembril kell 16 Eesti Maaülikooli peahoone raamatukogus.Kõik eestikeelsed nimed saanud limakud koos fotode ja liigikirjeldustega leiab virtuaalnäituselt.
Uued eestikeelsed nimed
|
Ladinakeelne nimi
|
Eestikeelne nimi
|
|
Arcyria cinerea
|
tuhkvõrgik
|
|
Arcyria major
|
vanaroosa võrgik
|
|
Badhamia utricularis
|
sinakas kobarlimak
|
|
Comatricha nigra
|
sihvakas öönõel
|
|
Craterium aureum
|
kuldne haldjapeeker
|
|
Craterium leucocephalum
|
valge haldjapeeker
|
|
Craterium minutum
|
väike haldjapeeker
|
|
Cribraria macrocarpa
|
marmorsõelik
|
|
Cribraria piriformis
|
pirnjas sõelik
|
|
Cribraria purpurea
|
lilla sõelik
|
|
Diderma testaceum
|
pruunikas kratimuna
|
|
Diderma tigrinum
|
tähniline kratimuna
|
|
Didymium melanospermum
|
suur härmalimak
|
|
Didymium minus
|
väike härmalimak
|
|
Enerthenema papillatum
|
kuninglik sametlimak
|
|
Hemitrichia clavata
|
harilik kullanui
|
|
Heterotrichia obvelata
|
lõvi-heidelimak
|
|
Lamproderma pseudomaculatum
|
safiir-läikpea
|
|
Lamproderma zonatopulchellum
|
helkiv läikpea
|
|
Leocarpus fragilis
|
ere pärlik
|
|
Metatrichia vesparia
|
kärgjas kännukas
|
|
Oligonema favogineum
|
erekollane takutondik
|
|
Oligonema persimile
|
sinepikollane takutondik
|
|
Physarum viride
|
särtsakas lubisõlmik
|
|
Reticularia lycoperdon
|
siidjas hundipadi
|
|
Stemonitis fusca
|
tume moorijuus
|
|
Stemonitopsis hyperopta
|
ruuge ripslimak
|
|
Tubifera ferruginosa
|
oranž metsamössik
|
Allikas: Eesti Maaülikooli 10. november 2026 pressiteade