Täna algab Türgis Antalyas ÜRO 31. kliimakonverents COP31, mille keskmes on kokkulepitud kliimaeesmärkide muutmine konkreetseteks ja rahastatud tegudeks. Eesti osaleb rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel Euroopa Liidu ühise läbirääkimispositsiooni alusel.Lisaks sõidab Türki 26 Eesti ettevõttest ja organisatsioonist koosnev äridelegatsioon, et tutvustada Eestis välja töötatud keskkonna- ja kliimalahendusi ning leida rahvusvahelisi koostöövõimalusi.

„Kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa üksnes rahvusvahelistest kokkulepetest - need tuleb ka ellu viia. See tähendab investeeringuid puhtasse energiasse, uutesse tehnoloogiatesse ja kliimamuutustega kohanemisse. Eesti jaoks on oluline, et need sammud tugevdaksidühtlasi meie energiajulgeolekut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti ettevõtetel on mitmes valdkonnas juba olemas praktilised lahendused, mida saame pakkuda ka rahvusvahelistele partneritele,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.

9.–20. novembrini toimuva konverentsi eesistujariik Türgi on seadnud COP31 keskmesse kliimakokkulepete elluviimise. Peamine küsimus on, kuidas muuta riikide võetud kliimakohustused konkreetseteks tegevusteks ja investeeringuteks. Euroopa Liidu eesmärk on kiirendadaPariisi kokkuleppe elluviimist ning  piirata globaalset soojenemist võimalikult palju, et liikuda tagasi 1,5 kraadi eesmärgiga kooskõlas olevale trajektoorile.

„Kliimamuutused on ülemaailmne probleem, mille lahendamiseks on riikidevaheline koostöö hädavajalik. Rahvusvahelised kliimaläbirääkimised on aidanud kaasa olulistele edusammudele: kui kümme aastat tagasi prognoositi maailma soojenemist enam kui nelja kraadivõrra, siis nüüdseks on prognoos langenud ligikaudu 2,6 kraadini. Muutust näeme ka maailmamajanduses – Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul investeeritakse tänavu puhtasse energiasse ligi kaks korda rohkem kui fossiilkütustesse. See näitab, et investeeringutesuund on muutunud ja puhtamad tehnoloogiad on muutumas meie igapäevaelu osaks. Samas ei vähene maailma kasvuhoonegaaside heide veel piisavalt kiiresti, mistõttu tuleb rahvusvahelist koostööd jätkata ning tegutseda senisest kiiremini ja otsustavamalt,“ selgitasEesti pealäbirääkija Katre Kets.

Eesti eesmärgid COP31-l lähtuvad Euroopa Liidu ühisest läbirääkimispositsioonist. Eesti toetab rahvusvaheliste kliimakohustuste senisest tõhusamat elluviimist, fossiilkütuste kasutamise järkjärgulist vähendamist ja puhtale energiale ülemineku kiirendamist.Samuti on oluline tugevdada ühiskondade ja majanduse valmisolekut kliimamuutuste mõjudega (sh põuad, üleujutused, tormid) toimetulekuks ning tagada kliimameetmete elluviimiseks vajalik rahastus.

Eesti jaoks on nende eesmärkide saavutamisel oluline praktiline mõõde: kliimameetmed peavad toetama energiajulgeolekut, majanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Puhtad tehnoloogiad, taastuvenergia, energiasalvestus, ringmajandus ja digilahendused pakuvadvõimalusi nii heitmete vähendamiseks kui ka uue majandusliku väärtuse loomiseks. Eesti soovib kaasa aidata sellele, et rahvusvahelised kokkulepped jõuaksid konkreetsete lahendusteni ning looksid võimalusi ka Eesti ettevõtetele.

Eesti delegatsiooni juhib energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo, kes osaleb konverentsi teisel nädalal. Kliimaministeeriumist osalevad läbirääkimistel ja konverentsi töös Katry Kivinurm, Katre Kets, Laura Remmelgas, Kadri Land, Maris Arro, EliiseMerila, Kaja Ainsalu, Kaidi Katus ja Reet Laos. Eesti Keskkonnauuringute Keskusest osaleb Cris-Tiina Pärn, kes on ELi läbirääkimismeeskonna liige.

Lisaks osalevad Eesti delegatsioonis Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed Andres Metsoja ja Tarmo Tamm ning Välisministeeriumi, Eesti Ankara saatkonna ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Eesti äridelegatsiooni kuulub 26 ettevõtet ja organisatsiooni, kes tutvustavad Eestis välja arendatud lahendusi puhta energia, ringmajanduse, digitehnoloogiate, mullatervise ja kliimaprojektide rahastamise valdkonnas. Lahenduste seas on taastuvenergia tootmineja salvestamine, jäätmetest uue tooraine valmistamine, heitmete mõõtmine ja seire ning põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine.

Eesti äridelegatsiooni osalemist koordineerib Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) koostöös Rohetiigriga. Delegatsiooni kuuluvad teiste seas Utilitas, Sunly, Bioforce, Ragn-Sells, WasteLocker, Soyl Food, KappaZeta ja eAgronom ning ülikoolidest Tartu Ülikool,Tallinna Ülikool, TalTech ja Eesti Maaülikool.

Delegatsiooni liikmed osalevad ka Eesti paviljoni programmis. Paviljonis toimub 12 konverentsipäeva jooksul 43 sessiooni, kus astub üles 91 esinejat. Aruteludes otsitakse vastuseid kliimaprobleemidele ja tutvustatakse Eesti ja rahvusvahelisel kogemusel põhinevaidlahendusi.

Kliima noordelegaadina osaleb konverentsil Marie Johanna Univer, kes toob rahvusvahelistesse kliimaaruteludesse Eesti noorte vaatenurga.

COP ehk ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents on iga-aastane ülemaailmne kliimapoliitika kohtumine, kus ligi 200 riiki arutavad ja lepivad kokku ühistes sammudes kliimamuutuste pidurdamiseks ning nende mõjudega kohanemiseks.

Allikas: Kliimaministeeriumi 09.11.2026 pressiteade