Hundid. Foto autor Valeri Štšerbatõh

Huntide küttimise kaudu suunatakse ohjamissurvet ennekõike just piirkondadesse, kus on kõige rohkem nende tekitatud kahjusid. Hundijahi küttimisprintsiibid on läbi räägitud suurkiskjate koostöökogus ning seda korraldatakseohjamisalade põhiselt, esimese osana tohib küttida 110 looma. 

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et oktoobri lõpus oli Keskkonnaagentuuri riiklikult korraldatud seire põhjal Mandri-Eestis teada vähemalt 26 huntide pesakonda, kellest kaks elutsevadnii Lätis kui Eestis. "Rahvusvaheliselt tunnustatud seiremetoodika annab taas kinnituse, et Eestis läheb huntidel hästi ja see on rõõmustav tõend suurkiskjate kaitse tõhususest. Siiski on väga oluline, et inimeste ja huntide vaheliste konfliktide vältimiseksja kahjude kontrolli all hoidmiseks jääb huntide arvukus suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi 20-30 pesakonna ehk ligikaudu paarisaja looma piiresse," selgitas Türna. 

Arvestama peab, et hundi arvukus tasub hoida suurkiskjate tegevuskavas soovitatud vahemiku esimeses pooles, sest suhteliselt kehvas seisus on nende looduslik toidubaas ehk metssea ja metskitse populatsioonid. "Viimastel aastatelon languses üleriigilised lambakahjud - see annab tunnistust, et hundi küttimise osas on tehtud õigeid otsuseid, samuti on tublid karjakasvatajad, kelle ennetustegevusel on mõju. Kui väheneb looduslik toidubaas, võib paraku suureneda edaspidi huntide poolneoht nii kari- kui koduloomadele. Veiste murdmine on jäänud praegu möödunud aastaga sarnasesse suurusjärku, siin peab arvestama, et taas on enamik teateid tulnud ühest piirkonnast ehk Soomaalt. Sealne rahvuspark on suures osas üle ujutatud, mistõttu on piirkonnaskeeruline tavapäraste ennetusmeetoditega karja kaitsta, peale eelmist jahihooaega oleme sinna andnud ka neli eriluba hundi küttimiseks," lisas Türna. 

Oktoobrikuu lõpu seisuga on Mandri-Eestis teada vähemalt 26 huntide pesakonda, kellest kaks elutsevad nii Eestis kui Lätis. Tõenäoliselt on lõplik pesakondade arv mõnevõrra suurem. Täpsustatud andmestik hundipesakondade arvu jaleviku kohta selgub jahihooaja jooksul, eeskätt peale lume saabumist, mis muudab loenduse oluliselt lihtsamaks. Vajadusel täiendatakse küttimislimiiti jahihooaja jooksul hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel. 

Ohjamisala   Küttimismaht 
 
Alam-Pedja    3
Ida-Harju    5
Hiiu    0
Ida-Viru    4
Järva    11
Lõuna-Läänemaa    6
Lõuna-Pärnumaa    4
Viljandi-Valga    6
Harju    9
Lääne-Pärnumaa    8
Lääne-Viru    7
Pärnu-Rapla    9
Pärnu-Viljandi    3
Saare    0
Tartu-Jõgeva    4
Põlva-Tartu    6
Valga-Tartu-Põlva    6
Võru    7
Viru    3
Põhja-Läänemaa    9
 
Kokku 110 

Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga siiski on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. 2025. aasta eest maksis Keskkonnaamet 83 põlluharijale, mesinikule, karjapidajale või kalurileefektiivsete ennetusmeetmete kulutuste 50% hüvitamiseks välja enam kui 108 tuhat eurot.

Käitumisjuhised kiskjaga kohtumise puhuks on leitavad meie koduleheküljelt,samuti täpsem info ennetusestja hüvitamisest. 

Hundijahi hooaeg kestab Eestis 1. novembrist kuni veebruari lõpuni. 

Allikas: Keskkonnaameti 02.11.2026 pressiteade