Seminaril “Noored ja LEADER” ettekande teinud Austria maastikuarhitekti Karin Standleri sõnumiks oli noorte kaasamise vajadus linnaruumi kujundamisse.

Reedel SA Tuuru majas (Vabrikuväljak 1, Kärdla) toimunud konverentsil osalenud püüdsid leida lahendust küsimusele, kuidas muuta noorte elu saarel põnevamaks ja neile endile meeldivamaks.

Ehkki huvigruppi esindas vaid väike osa Hiiumaa kooliõpilasi, headest ideedest kokkuvõttes puudust ei tulnud ja selle heaks näiteks on Standleri projekti “Teens open space” tutvustamine osavõtjaile.

Noorte koht avalikus ruumis

Austria maastikuarhitekt Karin Standler esitles seminaril mitmel pool Lääne- Euroopas edukalt toimivat projekti “Teens open space”, mille käigus noored ise saavad ümber kujundada linnaruumi teatud osa. “See ei ole väga kallis ja tähtis on, et noored ise projektis osalevad,” rääkis ta.

2001. aastal algatatud projekti mõte on pakkuda kooliõpilastele võimalust ise oma elukeskkonda paremaks ja funktsionaalsemaks muuta.

Projekt koosneb erinevatest etappidest – esiteks tuleb välja selgitada, millised on need kohad asula avalikus ruumis, mis noortele kogunemiseks meeldivad. Järgnevalt peavad osalised jõudma kokkuleppele, milliseks võiks need muuta ja missuguste rajatistega varustada. Lõpuks tuleb ühiste jõududega seda lihtsalt teha. Avaliku ruumi kujundamise all on silmas peetud eelkõige noortele vajalikke kogunemiskohti vaba aja veetmiseks.

“Noored on tavaliselt üldjoontes sarnased. Nad tahavad kuskil kokku saada, et omavahel suhelda. Kogunemiskohad võiksid olla ilmastikukindlad. Samuti peaks poistele ja tüdrukutele jaguma sportimisvõimalusi,” rääkis Standler.

Kõik ideed on kohalike teismeliste endi poolt välja pakutud ja vastavad kohapealsetele oludele.

Spetsid kaasatud

Et projekt oleks teostatav, on sellesse kaasatud oma ala spetsialistid – maastikuarhitektid ja insenerid, kes saavad vajadusel noorte lennukaid ideid parandada ja põhjendada mõne väljakäidud mõtte teostamatust.

Projekt pakub teismelistele võimalust katsetada oma mõtteid avaliku ruumi kujundajana ja paneb nad proovile valmiskavandi esitlejana. Nimelt on põhjaliku ettevalmistuse üheks osaks täpses mõõtkavas maketi valmistamine ja selle kaitsmine omavalitsuses.

Loomulikult on kohaliku omavalitsuse tugi vajalik. “20-30% rahastusest on tulnud omavalitsuselt, 70-80% LEADERi finantseeringutest,” täpsustas Standler.

Praeguseks on antud projekti ellu viidud juba mitmel pool Austrias ja Slovakkias. Teoks saanud kavandid on olnud vaimukad – näiteks ringrelssidel liikuvad pingid, mida saab vajadusel kokku lükata ja eraldada või betoonvõrudest tehtud vihmakindlad istumiskohad – ja materjalide poolest mitmekesised.

“Kui ma nüüd käisin vaatamas meie esimesi 2001. aastal valminud projekte, siis järgmine generatsioon, praegused teismelised, kasutavad neid rajatisi endiselt ja isegi teavad, kuidas need valmisid,” ütles Standler.

Maastikuarhitekti abiga asusid seminaril osalenud Hiiumaa noored töötoas välja selgitama võimalusi, kuidas Kärdla teismeliste kogunemiskohti paremaks muuta.

Hiiumaa noore mured

Seminari põhiidee oli välja tuua noorteelu kitsaskohad saarel ja neile lahendusi otsida. Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskuse juhataja Margit Kagadze tutvustas kevadel koolilaste seas läbi viidud küsitluste tulemusi. Üllatavat neis midagi ei olnud.

Noored kurdavad eelkõige vähese tegevuse üle, millest liiga palju on koondunud Kärdlasse. Samuti on ehk küsimus selles, et üritusi küll toimub, aga nendest teavitamine pole piisav. Ebamugavusi tekitab ka transport.

Samuti tegi seminari korraldanud MTÜ Hiidlaste koostöökogu juhatuse liige Ly Kaups keskkoolinoorte esseekonkursi tulemustest vahekokkuvõtte.

“Senised tööd on tegelikult meeldivalt positiivsed. Keskkooliõpilased näevad oma tulevikku veel siin. Negatiivsemalt on meelestatud tegelikult vanem noortegrupp, juba sellised, kes endale perekonda hakkavad looma. Nendega keegi otseselt ei tegele,” ütles Kaups. Nende mured on elulised – probleemiks eelkõige töökoht ja eluase.

Loo endale ise töökoht

Optimistlikke noote võis siiski käsitletud probleemide kõrval leida ka noorte poolelt ettekande teinud Kristel Algvere sõnades. Tema hinnangul on mitmed tegevused kinni noorte endi väheses aktiivsuses.

“Tegelikult saab just Hiiumaal palju asju ära teha, sest siin on need tegemata,” viitas ta. Sellegipoolest leidis Algvere, et noored muudavad oma elu paremaks siis, kui nad ise seda soovivad ja peale neile mingeid muutusi sundida ei saa. “Ja töökohaga on samuti. Kes tahab, tuleb siia ja loob endale selle,” uskus Algvere.

Kaupsi hinnangul andis seminar kokkuvõttes väga hea aluse edasi minna. Nn probleemidest said mitmed kaardistatud ja neid on võimalik arutada. “Just teistes omavalitsustes peale Kärdla on puudu tegevuskohti, näiteks spordirajatisi ja matkaradu,” sõnas ta.

Seminari eesmärk oli selgitada probleeme, mida tuleks ühe osana käsitleda koostöökogu eestvedamisel valmivas maaelu strateegias aastateks 2008-2013. Selle elluviimise rahastamiseks on võimalik taotleda vahendeid Euroopa Liidu algatusprogrammist LEADER.

Sügisel seisavad ees veel kohtumised valdades, kus seminaril kogutud teavet rakendatakse ja otsitakse lahendusi muudele saareelu küsimustele.