
Sinimajanduse juhtimismudeli ümarlaud
Täna arutati sinimajanduse juhtimismudeli ümarlaual, kuidas parandada Eesti mere- ja rannikuvaldkondade koostööd ning riikliku koordineerimist. Ümarlaual osalenud avaliku ja erasektori esindajate enamik toetas ettepanekut luua ministeeriumideülene formaatvaldkonna arengusuundade ja tegevuste kokkuleppimiseks. Juhtimismudelis soovitatakse ühtlasi anda Kliimaministeeriumile keskne vastutus sinimajanduse valdkonna koordineerimise eest.
„Sinimajanduse mõiste ei ole Eestis veel laiemalt juurdunud, kuid rahvusvahelises käsitluses hõlmab see enamikku mere ja rannikuga seotud valdkondadest nagu meretransporti, sadamategevust, kalandust, ranniku- ja mereturismi, merendusjulgeolekut jm. Seni onneid valdkondi püütud Eestis mahutada merenduse mõiste alla, mis võib olla mõnevõrra eksitav. Esimene samm sinimajanduse ühtsema juhtimise suunas võikski olla sinimajanduse mõiste määratlemine Eesti õigussüsteemis, kus seda seni tehtud ei ole,“ selgitas Kliimaministeeriumimerenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu.
Sinimajanduse valdkonna arengu toetamiseks on kutsutud ellu Kliimaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni ühisprojekt „Eesti sinimajanduse juhtimiskava 2027+“, mille ühe osana töötatakse välja juhtimismudel, mis täpsustab asutuste rolle ja vastutust.
Projekti analüüsist on selgunud, et sinimajandusega seotud ülesanded puudutavad täna 11 ministeeriumi, 18 asutust ning mitmeid rannikuomavalitsusi, kuid valdkonnal puudub keskne koordineerija. Projekti käigus tehtud intervjuudes toodi esile vajadus tugevdadakoostööd ühiste eesmärkide seadmisel ja kokkulepete elluviimisel. Seetõttu soovitatakse anda ühele ministeeriumile vastutus valdkonna tervikpildi hoidmise ja koostöö koordineerimise eest.
„Kliimaministeeriumil on suur osa merega seotud ülesannetest juba olemas, mistõttu on põhjendatud anda koordineeriv roll just sellele ministeeriumile. Selle ülesanne oleks valmistada koos teiste asutustega ette ühiseid otsuseid ja jälgida kokkulepete täitmist.Teised ministeeriumid vastutaksid jätkuvalt oma valdkondade eest,“ ütles projekti elluviimist juhtiva konsultatsiooniettevõtte Civitta AS vanempartner Ander Ojandu.
Püsiva ministeeriumideülese koostöö tagamiseks soovitatakse luua sinimajanduse koostööformaat, kuhu kuuluksid merega seotud ministeeriumide, võtmeasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajad. Eesmärk on leppida kokku ühised arengusuunad ja tegevused ning valmistadavalitsusele ette õigusmuudatusi ja rahastamist puudutavaid ettepanekuid.
„Ministeeriumideülese koostööformaadi loomine üksi ei lahenda koostööprobleeme. Sellel peab olema selge mandaat ja vastutus kokkulepete täitmise jälgimise eest. Samuti peavad ettevõtjate ja teiste osapoolte ettepanekud jõudma otsuste ettevalmistamisse,“ rõhutasOjandu.
„Sinimajandus annab Eestis juba praegu umbes 4% sisemajanduse kogutoodangust ning selles tegutseb suur hulk eri ettevõtteid. Selgem riiklik koordineerimine aitaks ettevõtjatel paremini planeerida investeeringuid, vähendada asjatut halduskoormust ja kasutadamere ning rannikualade majanduslikku potentsiaali targemalt,“ kommenteeris erasektori esindaja Guldar Kivro TS Laevad OÜ-st.
Sidusrühmade tagasiside põhjal vajab tugevdamist ka nende kaasamine otsustesse. Seetõttu soovitatakse arendada praegune merenduse ümarlaud info jagamise kohast püsivaks kaasamiskoguks, kus ettevõtjate enda juhtimisel arutada valdkonna arengut ja ettepanekuidning anda sisendit ministeeriumideülesesse koostöösse.
Ülalkirjeldatud ettepanekute puhul on võetud eeskuju Hollandist ning Eesti peaministri ja ettevõtjatest koosneva majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja koostöölahendusest.
Projekt „Eesti sinimajanduse juhtimiskava 2027+“ algas 2025. aasta detsembris ja kestab 2027. aasta augustini. Lisaks juhtimismudeli väljatöötamisele kaardistatakse merevaldkonna avalikke teenuseid, analüüsitakse õigusraamistikku ja andmehaldust ning koostatakseettepanekud asutuste rollide täpsustamiseks ja andmevahetuse parandamiseks. Juhtimismudeli rakendamiseks valmivad tegevuskava ja seda toetav koolitus.
Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi (TSI) kaudu ning selle kasusaaja on Kliimaministeerium. Projekti viib koos partneritega ellu juhtimiskonsultatsiooniettevõte Civitta AS.
Allikas: Kliimaministeeriumi 22. oktoober 2026 pressiteade