Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo allkirjastas määruste paketi, millega viiakse Eesti õhukvaliteedi piirväärtused ja seire nõuded kooskõlla Euroopa Liidu uue õhukvaliteedi direktiiviga. Kuigi Eesti õhukvaliteet on juba praegu Euroopa üks parimaidja vastab uutele nõuetele, tuleb direktiivi rakendamiseks laiendada õhukvaliteedi seirevõrku ning võimaldada elanike kiiremat teavitamist võimalikust ohuolukorrast.
„Õhukvaliteedi parandamine on eelkõige investeering inimeste tervisesse. Uued nõuded aitavad tagada, et Eesti õhukvaliteedi seire ja hindamine vastaksid jätkuvalt uusimatele teadmistele ning Euroopa Liidu ühtsetele standarditele,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.
Määruste paketiga uuendatakse õhukvaliteedi piirväärtusi, seirekorraldust ja hindamismetoodikaid vastavalt Euroopa Liidu direktiivile 2024/2881. Alates 2030. aastast muutuvad rangemaks mitme saasteaine, sealhulgas peente osakeste, lämmastikdioksiidi, osoonija vääveldioksiidi piirväärtused. Eestis näitavad senised seiretulemused, et õhukvaliteet on hea ning praeguste andmete põhjal ei ole näha ohtu, et uusi piirväärtusi ületataks.
Määrustega laiendatakse ka õhukvaliteedi seiret. Lisaks senistele saasteainetele hakatakse seirama musta süsinikku, ülipeeneid osakesi ja ammoniaaki. Nende saasteainete seire aitab paremini hinnata õhusaaste mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Uued mõõtmisedvõimaldavad koguda senisest täpsemaid andmeid õhusaaste koostise ja tekkepõhjuste kohta. Uusi saasteaineid hakatakse hindama Õismäe ja Lahemaa õhuseirejaamades.
Esmakordselt kehtestatakse häire- ja teavitamistasemed peenosakestele PM₁₀ ja PM₂.₅. Nende eesmärk on võimaldada elanike kiiremat teavitamist olukordades, kus õhusaaste võib lühiajaliselt suureneda tasemeni, mis kujutab terviseriski tundlikele elanikkonnarühmadele.
Õhusaaste on Euroopa suurim keskkonnast tulenev terviserisk. Igal aastal põhjustab see hinnanguliselt sadu tuhandeid enneaegseid surmasid ning miljoneid haigestumisi, mis on seotud hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigustega. WHO 2021. aasta andmete järgipuutub ligi 97% Euroopa linnade elanikest kokku peente osakeste tasemega, mis ületab tervisele ohutuks peetavat piiri. See tähendab, et senised piirnormid ei ole pakkunud piisavat kaitset. Uus direktiiv seab rangemad õhukvaliteedi nõuded, mille eesmärk onvähendada kahjuliku saaste mõju inimeste tervisele ning tagada, et Euroopa liiguks kindlalt nullsaaste eesmärgi poole.
Õhukvaliteedi parandamise määrused jõustuvad 11. detsembril 2026, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Lisateavet Eesti õhukvaliteedi kohta saab veebilehelt www.õhuseire.ee.
Allikas: Kliimaministeeriumi teade
