Pärnu südalinnas Vanapargi allee uuendamiseks ostetud noored pärnad talvituvad puukoolis, kevadel võib need istutada ritta nende puude asemele, mille aeg on ekspertarvamusele tuginedes ümber ning võetakse maha algaval kuul.

Lõppeva aasta kevadel tõstis Vanapargi alleel veerandsaja kõige ohtlikuma ja haige pärna mahavõtmise kava hobilooduskaitsjatel vererõhku, selle alandamiseks loobus Pärnu linnavalitsuse majandusosakond riigile kuuluvat kaitsealust puiesteed puutumast.

Looduskaitseseaduse järgi peab riigihaljastuse hooldamisega tegelema riiklik looduskaitsekeskus, sestap oli linnaametnikel põhjust probleemalast taanduda. Ligi poole miljoni krooni eest kevadel Hollandist ostetud 165 pärnaistikut on hoiul Kesk-Eestis Karukäpa puukoolis, mitte tänusõnade eest, vaid 82 500 krooni võrra linnakassat kahandades.

Linnaruumi reeglid

Seegi aasta on suurde sügisesse jõudnud ja asjatundjate vahepealsed kohtumised viinud osalised kompromissini nii tundlikus küsimuses nagu Vanapargi allee uuendamine.

“Vanapargis kavandatud hooldus- ja uuendustööd tuginevad Eesti Dendroloogia Seltsi koostatud ekspertarvamusele, mille puhul iga üksiku looduskaitseliselt väärtusliku puu raiumise otsustamisel lähtuti puu ohtlikkusest, paiknemisest pargis ja alles lõpuks subjektiivsest esteetilisest väärtusest,” selgitab Murel Merivee, riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist.

Merivee jutu järgi ei ole looduskaitse seisukohast lähtudes tarvis parkides vanu puid välja raiuda, sest surnud puud, mis puistutes aeglaselt mädanevad ja lõpuks kokku kukuvad, pakuvad lindudele, seentele, samblikele ja sammaldele väärtuslikku elupaika. Niisuguse elupaigana ongi niinimetatud surnud puu tugevast, täisjõus puust hoopiski elavam.

“Linnaruumis kehtivad aga teised reeglid – linnalooduse kaitsel ei saa lähtuda ainult rangest elurikkuse kaitse seisukohast, vaid arvestada tuleb kindlasti ka inimeste turvalisuse ja üleüldise ohutusega,” räägib Merivee.

See tähendab, et kaitsealused pargid ei ole muutumatud ja lõplikud, neidki tuleb hooldada, taastada, uuendada.

Puud saavad märgi

Vanapargi puudele on tehtud kolm ekspertiisi, mille tellisid Pärnu linnavalitsus ja riiklik looduskaitsekeskus. Esimese uurimise tegi aastatel 2002-2003 Märt Hanso, kes eksperdina soovitas peaaegu kogu allee uuendada.

Uue hinnangu andis Eesti Dendroloogia Selts sel aastal, uuringu tulemusena nimetati 25 halvas seisukorras puud, mis tuleb eemaldada kahes jaos. See tähendab soovitust esimeses järgus välja raiuda ohtlikud puud ja teises järgus ebaesteetilised ja vähemohtlikud.

Maaülikooli dendroloog Eino Laas kirjutas seltsi liikmete arvamusest erinevalt, et mitterahuldavas seisukorras on 33 puud.

Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Kadri Hänni kinnitab, et kompromiss leiti ekspertarvamuste vahel kolmepoolsel kohtumisel 1. juunil. Pärnu linnavalitsuse, Pärnumaa keskkonnateenistuse ja riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni spetsialistid jõudsid ühisarvamusele, et sel aastal saetakse 25 puud: üks saar, kaheksa lääne pärna ja 16 harilikku pärna.

“Ülejäänud puudele hoolduslõikuse tegemise vajadus räägiti läbi samal kohtumisel, raha selleks tööks taotleb keskkonnateenistus keskkonnainvesteeringute keskuselt,” täpsustab Hänni. Lisades, et allee hooldus on üsna kulukas ettevõtmine.

Selguse huvides paneb Pärnumaa keskkonnateenistus koostöös riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooniga saetavatele puudele järgmise nädala alguses sildid.

Siis näeb linnarahvas oma silmaga, millised puud uuendamisele lähevad, saab ennast toimuvaga kurssi viia ja hingel pakitseva välja öelda keskkonnateenistuses kuni tööde alguseni.

Allikas: Pärnu Postimees 27.10.2007.