Galerii: EPKK

Maaelu Teadmuskeskus toob koos teadus- ja tehnoloogiapartnerite ning ettevõtjatega 14.–15. oktoobril Eesti Rahva Muuseumi innovatsioonialale „Vähemaga rohkem!“ kõik, millest põllumajanduse lähiaastad praegu koosnevad: kliimariskid,muld, andmed, põllurobotid, agridroonid ja digilahendused. Kõige põnevamad lahendused ei tule aga laborist ega idufirmast, vaid põllumeestelt endilt.

Põllumees ehitas endale ise digiabilise

Kahel päeval astuvad lavale tootjad, kes on oma igapäevatöö jaoks ise tehisaruassistendi loonud. Pajo Ranch OÜ abiline paneb põlluraamatu koristusandmed, saatelehed ja arved ühte pilti. OÜ Estonia agronoomi abiline töötabettevõtte enda arvutis ning soovitab ilmaandmete ja nõuete põhjal, millal ja kuidas taimekaitsetöid teha.

Laudas on tehisaru samuti tööle pandud. Taveton OÜ assistent jälgib ja analüüsib poegimisi, Piimaklaster teeb sellega karjatervise kokkuvõtteid ning Selja OÜ lahendus märkab jõudluskontrolli andmetest udarariske enne, kuihaigus välja lööb – ja saadab ettepaneku kohe loomaarstile ja farmijuhile.

„Innovatsiooniala eesmärk on vastata küsimusele: mida saan juba homme teisiti teha, et vähemaga rohkem saavutada. Toome selle jaoks kokku nii nõustajad, teadlased, teenusepakkujad kui ka teised ettevõtjad, et luua tootjatejaoks võimalusterohke suhtlusplatvorm,” vahendab Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistuse juhataja ja EPA innovatsiooniala peakorraldaja Andres Huul. 

Robot ja droon tulevad põllule

Neljapäeval kell 13.45 algab „Testi koos teadlastega!“, kus Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama juhataja Toomas Tõrra, METKi drooniinsener Ainar Härm ning tootjad Tarmo Vest (Loigu Põld OÜ) ja Madis Pruus (Väätsa Agro) räägivadpõlluroboti ja agridrooni kasutuskogemustest. Messialal saab uurida, kuidas droonipildilt saadud info jõuab otse väetamis- või taimekaitseseadmeni.

Kliima, muld ja raha

Kolmapäeva teema on „Kasumlikkus, kliimariskid ja targemad tootmisotsused“ ehk mida teha, kui majandus- ja poliitikakeskkond on keeruline ja ilm vilets. Päev algab „Nestor & Koppel“ taskuhäälingu salvestusega, kus SEB majandusanalüütikMihkel Nestor ja Redgate Capitali investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel annavad toidutootmise fookusega ülevaate maailma ja Euroopa majandusest. Eesti põllumajanduse 2027. aasta väljavaatest räägivad värskete andmete alusel Ants-Hannes Viira (EPKK), HannesPrits (KEVILI) ja Tanis Kulp (Infortar Agro).

Seejärel arutatakse, miks muld on ettevõtte põhivara ja millised kultuurid muutuvad kliimariskide kasvades Eesti põldudel olulisemaks. Päeva modereerib Airi Külvet, Aasta Põllumees 2023.

Kui tarkvara ja masinad omavahel ei räägi

Neljapäeval, 15. oktoobril on fookuses andmed. Väätsa Agro räägib, kuidas ettevõtte aruandlus kolis Excelist ärianalüütika keskkonda, ning PRIA, Wihuri Agri, KEVILI ja Väätsa Agro esindajad otsivad vastust küsimusele, mikspõllul ja masinates tekkivad andmed ei liigu ikka veel vabalt ühest süsteemist teise. Päeva modereerib Farmer Tõnis ehk Tõnis Soopalu.

Tomatimahl ilma jäätmeteta ja muld, mis annab ise märku

Seminaride kõrval saab innovatsioonialal kohtuda teadus- ja innovatsioonipartneritega: Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Maaülikool, Tartu Biotehnoloogia Park / EIT Food, AIRE, Adapter, tehnoloogiakool //kood ning Eesti Infotehnoloogiaja Telekommunikatsiooni Liit teevad kohapeal kiirnõustamisi.

“Edukalt areneva ettevõtluse üheks alustalaks on koostöö, mistõttu toome põllumajandustootjatele kogemuslood teistest sektoritest ning soovime seeläbi inspireerida uusi lahendusi katsetama,” ütles AIRE strateegia ja rahvusvahelisekoostöö juht Martin Karner.

Stendides on ka ettevõtjad, kes on uusi lahendusi koos teadlastega juba katsetanud. Kavilda Tomat OÜ ja Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus näitavad, kuidas tomatist tehakse mahla ning pressimisjäägist grillmaitseainetejaoks tomatipulbrit, nii et midagi raisku ei lähe. Paul-Tech OÜ tutvustab tehnoloogiat, mis jälgib reaalajas mulla lämmastiku- ja veesisaldust ning aitab väetada ja kasta täpsemalt.

„Meie eesmärk on, et tootja saaks innovatsioonialalt kaasa midagi konkreetset – uue teadmise, idee, kontakti või lahenduse, mida oma ettevõttes edasi proovida,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats.

Praktiline info

Innovatsiooniala seminarid toimuvad Eesti Rahva Muuseumi Raamatukogu saalis 14. oktoobril kell 10–15.35 ja 15. oktoobril kell 10–16. Esimese päeva järel, kell 15.35–17, on kõik tehnoloogiahuvilised oodatud põllumajandusedigitaliseerimise AIRE klubisse, kus kogemuslugude diskussiooni modereerib Tartu Ülikooli professor Karl Kruusamäe. Järgneb suhtlus uute koostööpartnerite leidmiseks.

Osalemine on tasuta, kohti on piiratud koguses. Nii seminaridele kui ka AIRE klubisse tuleb registreerida hiljemalt pühapäeval, 11. oktoobril:EPA2026 innovatsiooniala „Vähemaga rohkem!“

Innovatsiooniala rahastab põllu- ja maamajanduslike teadmiste ja innovatsioonisüsteem AKIS.

EPA2026 lühidalt

Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2026 toimub 14.–15. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Tänavuse messi teema on „Innovatsioonist tehisaruni“. Messil osaleb 47 eksponenti, sealhulgas Saksamaaltja Lätist, ning kahe päeva jooksul toimub 53 seminari, arutelu ja tunnustamist. Pealaval toimuvad ministri infotund, kaks poliitilist debatti, auhinnatseremooniad ja paneelarutelud, innovatsioonialal „Vähemaga rohkem!“ näitavad põllumehed ise loodud tehisaruassistentening valdkondlikel seminaridel räägitakse loomakasvatusest ja taimekaitsest kuni õigusabini. Mess on avatud 14. oktoobril kell 10–18 ja 15. oktoobril kell 10–17. EPA-d korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Piletid:https://epamess.ee/pilet/

Kogu EPA2026 programm:https://epamess.ee/sundmused/

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 8. oktoober 2026 pressiteade