Retk Olev Abneriga Ida-Virumaa mõisaparkidesse sügisvärve nautima

Pühapäeval, 11. oktoobril 2026

Värviline sügis kestab ning sõidame koos dendroloog Olev Abneriga Ida-Virumaa mõisaparke avastama.

Ida-Virumaal on olnud 69 erinevat mõisat. Mõisate arengut Ida-Virumaal on 18. ja 19. sajandil soodustanud Peterburi lähedus, kuhu oli võimalik realiseerida põllumajandustoodangut.

Parkide rajamist maakonna põhjapoolses osas mõjutas huvitav reljeef mitmete jõgede ja
nende orgudega, mis võimaldas paisutada vett ning klint, mis maastikuparkidele andis
eksootikat juurde.

Purtse mõis (Alt-Isenhof) on esimest korda mainitud 1421. aastal. Keskaja ja Rootsi aja alguses kuni 1621. aastani kuulus mõis von Taube perekonnale. Taubed ehitasid 1530. aastatel Purtsele kivist kindluselamu (vasallilinnuse). Rootsi aja lõpus kuulus Purtse vabahärra Heinrich Flemingile. Pärast Põhjasõda 1730. aastatel ühendati Purtse mõis von
Stackelbergide ajastul Püssi mõisaga ja muutus viimase kõrvalmõisaks. Park paikneb reljeefi kõrgemal osal keset põllumajandusmaastikut paisjärve kaldal ja selles on ülekaalus harilikud vahtrad ja harilikud saared.

Püssi mõis (Püssz, Puisse, Neu-Isenhof) on esimest korda mainitud 1472. a. kui Püssz. Varasemal perioodil oli mõisal palju omanikke. Pärast Põhjasõda kuni Eesti Vabariigi alguseni olid omanikud von Stackelbergid. Mõisa peahoone ehitati 1820. aastatel ja ehitati Friedrich Modi projekti järgi 1889. ümber Šveitsi stiilis hooneks. Peahoone hävis tulekahjus 1917. aastal. 1924–1926 ehitati peahoone vundamendile koolihoone. Park on kujundatud Kohtla jõele paisutatud tiigi kaldale. Park on vabakujunduslik puuderühmade ja pargilagendikega.

Erra mõis (Erras) on esimest korda mainitud 1547. aastal. 19. sajandi alguses olid pikemalt omanikud von Essenid, hiljem von Kursellid. Puidust ühekordne peahoone oli ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Peahoone jäi vabariigi teisel perioodil kasutuseta, rüüstati ja lammutati 2000. aastate alguses. Park on rajatud Erra jõe kallastele. Tänapäeval on pargis lehtpuud – harilikud vahtrad ja harilikud saared. Parki viib lõunast pärna-saare allee.

Maidla mõis (Wrangelstein) on esimest korda mainitud 1465. a., kui omanikeks olid Maydellid. Hiljem omanikud vahetusid. Rootsi aja lõpus läks mõis von Wrangellide kätte ja alates 1877. a. abielu kaudu Lövis of Menari kätte. Põhjasõjas mõisa hooned hävisid.

Praegune barokne peahoone ehitati 1750. aastatel Georg Ludwig von Wrangelli ajastul. Peahoone ja kõrvalhooned on tänapäevani säilinud ja heas seisukorras tänu koolis tegutsevale koolile. Park rajati koos uue peahoonega korrapärasena. Peahoone ees on säilinud auring. Peahoone tagused pärna-alleed on säilinud fragmentaarselt. Kooli ajastul on parki mitmete puude ja põõsastega täiendatud.

Mäetaguse mõis (Mehntack) on mainitud 1542. a., kui omanikuks oli Peter von Tiesenhausen. Rootsi ajal vahetas mõis korduvalt omanikke. Pärast Põhjasõda 1736. a. läks mõis Otto Fabian von Roseni valdusesse ja von Rosenite kätte jäi mõis kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni. Mõisa peahoone on ehitatud kolmes etapis. Esimene etapp oli 18. sajandi lõpus, teine pärast põlengut 1820. aastatel ja kolmas 19. sajandi lõpus. Kõrvalhooneid on olnud mõisas palju ja enamik neist on säilinud ja korrastatud. Praegu on mõisa hoonestus ja mitu krunti müügis. Park on tänapäeval vabakujunduslik. Huvitavad on ringikujulised puude istutused. Hästi on säilinud esiväljak. Mäetaguse ojale on paisutatud tiik.

Kiikla mõis (Kiekel) rajati Rootsi ajal ja pärast Põhjasõda kuulus von Rosenitele. 1856. a.said omanikeks von Dehnid, kelle kätte jäi mõis kuni Eesti Vabariigini. Mõisasüdame planeering on barokne – peahoone ees on auring ja peahoone vastasküljel ait ja tall-tõllakuur.

Algselt barokne peahoone on 19. sajandi esimesel poole ümber ehitatud hilisklassitsistlikuks. Peahoone taga on tagaväljak ja sellest edasi on olnud radiaalse teedevõrguga korrapärane pargiosa. Pargi lõpetas piklik tiik. Tänapäevaks on korrapärasest pargiosast järel vaid fragmendid.

Saka mõis (Sackhof) rajati Rootsi ajal. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli omanikuks Hermann Löwis of Menar, kes elas Sakal suviti. Peahoone on ehitatud 1862–1864 uusrenessanss-stiilis. Park paikneb klindi servas ja on vabakujunduslik. Pargis on alles mitmeid põliseid harilikke tammesid, harilikke saari, harilikke pärnasid, euroopa ja vene lehiseid. Pargi juurde viib mitmeliigiline allee.

Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 9.00 ja tagasi Tallinnas kell 20.30

Sõidu hind koos lõunasöögiga Kiviõlis 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.

Allikas: Looduse Omnibussi 06.10.2026 teade