Eile läbis Riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis muudab keskkonnamõju hindamise menetluse kiiremaks ning vähendab bürokraatiat ja halduskoormust. Muudatuste eesmärk on suunata tähelepanu sisulisele mõjude hindamisele, säilitades samal ajal keskkonnakaitsekõrge taseme.

Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo sõnul on muudatus oluline samm valitsuse eesmärgi saavutamisel muuta ettevõtetele investeeringute tegemine lihtsamaks ja kiiremaks. „Pikad ja koormavad menetlused teevad karuteene nii majanduse kui keskkonnaheale käekäigule. Planeeringuid oleme juba kiirendanud, kuid selle oluline osa on ka keskkonnamõju hindamisel, kus oleme vähendanud dubleerivaid tegevusi ja muutnud protsessi tõhusamaks. Põhjalikku keskkonnamõju hindamist tehakse seal, kus see on olulise keskkonnamõjutõttu päriselt vajalik,“ sõnas Keldo.

Muudatusettepanekud põhinevad põhjalikul teenusedisaini protsessil, mille käigus peeti fookusrühma kohtumisi arendajate, keskkonnamõju hindamise ekspertide, Keskkonnaameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Transpordiameti, kohalike omavalitsustening avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide esindajatega. Protsessi käigus kaardistati senise praktika tugevused, kitsaskohad ja võimalused menetluse parandamiseks.

Eelnõuga jäetakse ära dubleerivad ja vähese lisandväärtusega etapid. Näiteks ei pea tegevusloa andja keskkonnamõju hindamise programmi ja aruannet enam menetluse käigus korduvalt läbi vaatama ning lihtsustuvad ka dokumentide sisunõuded. Hinnanguliselt lühendabsee menetlusaega mitme kuu võrra.

Üks suuremaid muudatusi puudutab keskkonnamõju hindamise programmi etappi. Kui samalaadsete varasemate projektide mõjude hindamiste põhjal on juba teada kavandatava tegevuse võimalik mõju, vajalikud uuringud ja eksperdid, saab programmi koostamise teatud juhtudelära jätta ning hindamise ulatuse määrata kohe algatamise otsuses. Korduvate ja teada mõjuga projektide puhul võib see lühendada menetlust hinnanguliselt kuni viis kuud.

Samuti täpsustatakse, millal on keskkonnamõju hindamine vajalik. Mitme tegevuse puhul asendub automaatne hindamiskohustus eelhinnanguga ehk juhtumipõhise kaalutlusega. Samas väheoluliste muudatuste puhul ei ole ka eelhinnangut enam alati vaja. 

Muudatustest võidavad kõik menetluse osapooled: arendajatele muutub protsess selgemaks ja kiiremaks, tegevusloa andjad saavad parema lähteinfo ning väheneb nii nende kui menetluses osalevate asutuste töökoormus. Rohkem aega jääb sisulisele mõjude analüüsile,uuringutele ja keskkonnameetmete väljatöötamisele, samal ajal kui avalikkusele ja keskkonnaorganisatsioonidele säilivad peamised võimalused menetluses kaasa rääkida. 

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse esimene lugemine riigikogus lõpetati ning see liigub teisele lugemisele.

Allikas: Kliimaministeeriumi 01.10.2026 pressiteade