Värviline sügisretk Olev Abneriga Lääne-Virumaa mõisaparkidesse ja ekskursiooniga Kiltsi mõisa
Pühapäeval, 04. oktoobril 2026
Sõidame koos dendroloog Olev Abneriga sügisvärvides kauneid Lääne-Virumaa mõisaparke vaatama.
Käime ka Kiltsi mõisas ja külastame Adam Johann von Krusensterni muuseumituba.
Lääne-Virumaal on olnud mõisatega üsna tihedalt kaetud. Rüütlimõisaid oli praeguse Lääne-Virumaa alal 143. Praegu on neist mõisatest peahoone säilinud 58 mõisal.
Mõisad on olnud erineva tekke- ja arengulooga. Osa tekkinud juba keskajal, enamus aga Rootsi ajal.
Enamike mõisate juures on olnud pargid. Parkide käekäik on üldjuhul seotud mõisate hoonete kasutamise ja säilimisega. Tavaliselt on koos peahoone hävimisega hakanud pargi heakord ja liigirikkus alla käima.
Ka sellel pargiretkel on plaan külastada erineva saatusega parke.
Vinni mõis (Finn) pärineb keskaja lõpust. Praegune varaklassitsistlik peahoone püstitati Johann Dietrich von Rennenkampffi ajastul 1792–1795. J.D. von Rennenkampff pärandas oma mõisa Eestimaa Rüütelkonnale ja pärast mehe surma asutati mõisasse aadlipreilide pansionaat ja kasvatusasutus, mille tarvis lisati peahoonele kolm tiiba. Nii moodustus kastellitaoline siseõuega hoone. 1891. aastal õppetegevus kasvatusasutuses katkes ajutiselt ja kool viidi üle Tallinna. Uuesti avati kool Vinnis 1908.
aastal. 1915. a. peahoone põles (tõenäoliselt süüdati), kuid taastati. Aadlipreilide pansionaat töötas edasi ka pärast Esimest maailmasõda saksakeelse tütarlaste kodunduskoolina ja lõpetas tegevuse alles seoses baltisakslaste ümberasumisega 1939. aastal. 1960. aastatel ehitati peahoone sovhoosi tarbeks ümber – hoones paiknesid nii õppeklassid, klubi jmt.
Park pärineb 19. sajandist ja on vabakujunduslik. Säilinud on esiväljak ja seda ümbritsevad puude rühmad. Park on jäänud tänapäevaks korruselamute ja lasteaia serva. Eemal paikneb parkmets – Vinni tammik.
Rahkla mõis (Rachküll) pärineb Rootsi ajast, kui see eraldati Muuga mõisast. Mõisal on olnud mitmeid omanikke. 19. sajandi esimesel poolel oli mõis von Steinheilide käes ja hiljem olid omanikeks pikemalt Schmelingid. Viimane omanik oli aastast 1917 Karl Kadak, kes Rakkes omas lubjatehast ning kes aktiivselt ajas metsaäri. Mõisa 19. sajandi II veerandist pärit peahoone hävis 1944. a. sügisel. Praegu tähistab mõisasüdant park, kus on ülekaalus harilikud vahtrad ja harilikud saared. Mõisa juurde viib põhja poolt Lääne-Virumaal haruldane hariliku männi allee.
Rohu mõis (Rocht) pärineb keskajast ja ta on esmakordselt mainitud 1489. a. 1851. a. sai Rohu mõisa omanikuks perekond Hoyningen-Huene (von Hoyningen gen. Huene). Aiandus ja eriti dendroloogia huvidega sai tuntuks Woldemar Alexander Michael von Hoyningen-Huene (1854–1925), kes oli mõisa omanik aastatel 1889–1911 ning kes rajas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul mõisa juurde 250 haruldase puuliigiga valdavalt vabakujulise planeeringuga dendropargi. Parki ja aeda täiendasid ja hooldasid õpetust saanud aednikud. Näiteks aastatel 1897–1902 oli palgal ülemaednik Paul Jul. Fischer koos nelja abiga. Pargist on osa puid ja põõsaid küll välja langenud, kuid praeguseni on park liigiliselt koosseisult Lääne-Virumaal üks huvitavamaid. W.A. von Hoyningen-Huene kui Eesti Aiandusühingu (Ehstländische Gartenbau-Verein) abipresident hoidis oma Rohu mõisas Aiandusühingu orhideede kogu. Rohu mõisa kasvuhoones oli 1898. a. orhideesid 38 perekonna 189 liigist, kokku 240 eksemplari.
Mõisa osaliselt puidust romantismist inspireeritud torniga peahoone hävis tulekahjus 12. oktoobri 1942. a. öösel.
Avanduse mõis (Awandus) pärineb keskajast ja on esmakordselt mainitud 1494. aastal. Mõis on kuulunud mitmetele omanikele. Tuntuim omanik on maadeuurija admiral Friedrich von Lütke, kes tegi mitu ümbermaailmareisi ning uuris Venemaa põhjarannikut Novaja Zemlja piirkonnas. Ta oli ka Peterburi Teaduste Akadeemia president. F. von Lütkele kuulus Avanduse mõis 1849-1882. Mõisa pikk uusrenessansi sugemetega peahoone on ehitatud mitmes järgus 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni.
Vabakujunduslik park puude rühmade ja pargiväludega paikneb põhiosas peahoone taga.
Vabakujunduslikku parki läbib tamme-allee. Pargis on tiik saarekesega.
Triigi mõis (Ottenküll) pärineb keskajast ja on esmakordselt mainitud 1501. Mõis kuulus siis Strykidele, kelle nime mugandumisel on tekkinud ka mõisa eestikeelne nimi. 18.–19. sajandil olid omanikeks Stackelbergid ja alates 1897. aastast Grünewaldtid, kelle kätte jäi mõisasüda ka pärast maareformi 1919.
aastal kuni 1939. aastani. Ühekordne peahoone valmis 19. sajandi keskpaiku, 20. sajandi alguses lisati tiibhoone ja keskosa ehitati kahekorruseliseks. Hoone põles 1993. a. ja on siiani varemeis. Park on praegu vabakujuline. 19. sajandi lõpus on peahoonest kirde pool paiknenud korrapärane pargiosa, mis osaliselt oli kasutusel köögivilja- ja iluaiana. Säilinud on tiigid. Parki viib lääne poolt pärnaallee.
Kiltsi mõis (Schloß Aß) on keskaegne ja teda on mainitud esmakordselt 1466. aastal. Saksakeelne nimi tuleneb mõisa peahoone kohal asunud vasallilinnuse omanikelt Assenitelt. Mõisa eestikeelne nimi tuleneb Gilsenitelt, kes olid mõisaomanikud 1514–1581. Vasallilinnus purustati Liivi sõjas. 1784–1790 ehitati Hermann Johann von Benckendorffi ajal linnusevaremetele hilisbarokne loss, millel on poolkaarjad tiivad. Hilisematest omanikest on kuulsim 1816. a. mõisa ostnud admiral Adam Johann von Krusenstern. Park asub peahoonest lõuna pool. Algselt korrapärane park on 19. sajandi teisel poolel ümber kujundatud vabakujuliseks. Pargist avanevad vaated Kiltsi ojast paisutatud järvele.
Lõunat sööme Simunas kohvikus "Nuga ja kahvel".
Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.
Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 9.00 ja tagasi Tallinnas kell 20.00
Sõidu hind koos mõisa ekskursiooniga Kiltsis ja lõunaga Simunas 55 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.
Allikas: Looduse Omnibussi 25.09.2026 teade
