Tontmustad sügisööd, mis masendava järjekindlusega üha pikemaks venivad, ei tähenda siiski, et loodus on lõplikult oma porikarva pale ette pööranud – nutika aedniku õuele jagub värve aastaringi.

Septembri lõpupäevil hakkasid Jardini aianduskeskuse seina ääres ootamatult silma lopsakad verevad puhmad, mida varem justkui polnud. Aga eks aiandusasjatundjad saavadki endale seda lubada, et turgutavad aastaajast sõltumata uhiuusi taimi kasvama!

Malts – aga mitte päris

Uudishimu ajas võhiku mõistagi järele pärima, millega tegu – ehk mõni uudistaim? Selgus, et uudisest on asi kaugel.

"Nii selle taimega on jah, et kevadel ei tunne seemnete vastu keegi erilist huvi, sügisel tulevad aga kõik küsima – nii ilus, mis see küll on?" naeris Jardini müüja-taimehooldaja Helju Purm. "Me siis lahkesti vastame – malts!"

Seda nime kuuldes tuleb igaühel, kes on vähegi rohimisega kokku puutunud, kõigepealt silme ette vagude-peenarde vahel kõrguv tüütu umbrohi. Sedapuhku siiski umbrohuga tegu pole. Maltsaks kutsutu pärisnimi on aedkohhia (Kochia scoparia), mida maltsaliste perekonda kuulumise tõttu kutsutakse ka põõsasmaltsaks ja küpressi või väikest elupuud meenutava kuju tõttu suviküpressiks. Efektse kiire kasvuga dekoratiivtaime kitsad väikesed lehed on suvel helerohelised, sügisel värvuvad aga kollakaks või punaseks.

Aedkohhia ei ole nõudlik taim – viljakal pinnal on ta lopsakam ja kasvab kuni meetrikõrguseks, kehvas mullas jääb kasv kasinamaks.

Kanepi aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe ütleb, et nemad on aedkohhiataimi müünud juba seitse-kaheksa kevadet: "Eriline hitt ta just pole, aga kes teab, see tuleb ikka järgmisel kevadel jälle küsima."

Kanepi aiand on aedkohhiat kasutanud haljastuses nii heki, erikujulise piirde kui ka huvitavate üksikvormidena – taime võib julgelt pügada.

Üle pingutada ei maksa

Neil, kes lähiajal peaksid Võru kanti sattuma, soovitab Vahtramäe silmad lahti hoida – seal võib kohhiat näha koos dekoratiivkapsaga, mis kokku moodustavad nukravõitu sügises vägagi efektseid värvilaike.

"Üle pingutada selle taimega ei maksa, siis läheb üldpilt kuidagi... igavaks," nendib Vahtramäe. "Küll aga on see suurepärane lahendus näiteks uuselamute ümbruses, kus püsihaljastust veel pole – tänu kiirele kasvule aitab mõni põnev kohhiapuhmas krundile paari kuuga hoopis teise ilme anda."

Aedkohhia ühe suure plussina nimetab Vahtramäe ka seda, et taim püsib ilus seni, kuni lõpuks peale sadava lume raskus ta maadligi vajutab, enne ei juhtu temaga midagi.

Seega – kui juhtute kevadel nägema, et maltsaseemneid pakutakse, ärge neist nina kirtsutades mööda minge!