Eesti toiduainetetööstuse liit algatas möödunud nädalal infokampaania «Mahl — tervis, eks!», et inimesed teadvustaksid mahla tervislikke aspekte ning jooksid seda rohkem.

Mahla omadusi selgitavate artiklite ja infomaterjalide tarvis on sõlmitud koostöölepe terviseteemalise veebiküljega www.kliinik.ee.

Köögiviljamahl ergutab seedimist

Köögiviljamahl sisaldab rohkesti mikrotoitaineid, samuti pigmente lükopeen ja beetakaroteen, mida on eriti palju tomati- ja porgandimahlas.

Köögiviljamahlast saab inimene poole vähem toiduenergiat kui puuvilja- või marjamahlast, sest selles on vähe suhkruid. Köögiviljamahl ergutab seedeelundite tegevust.

Levinumad köögiviljamahlad on porgandi-, tomati-, kapsa-, peedi- ja kurgimahl.

Porgandimahl meeldib paljudele, sest see on mõnusalt magus. Mida punasem on porgand, seda rohkem sisaldab see suhkruid. Meeldiva maitse annavad porgandimahlale ka selles sisalduvad eeterlikud õlid.

Porgandis on rikkalikult A-vitamiini ning vähem E-, B- ja C-vitamiini. Porgand sisaldab ka kaaliumi, fosfaate ja joodi.

Porgandimahlal on nõrk diureetiline ja lahtistav toime.

Tomatis ja tomatimahlas leidub naatriumi ja rohkesti kaaliumi, kiudaineid on neis aga suhteliselt vähe. Omapärase hapukasmagusa maitse annavad tomatimahalale suhkrud ja orgaanilised happed, nagu sidrunhape ja õunhape.

Tomatis on vähe soola ja selle teevad väärtuslikuks ka mikrotoitained. Punase värvuse annavad tomatile lükopeen, mis on hea antioksüdant, ja beetakaroteen, mis on eriti vajalik silmadele. Tomatis leidub ka vaske, rauda, joodi ja fluori.

Kapsamahl on hea C-vitamiini allikas, selles leidub aga ka B-grupi vitamiine ja kaaliumi.

Kapsal on head raviomadused, sest see sisaldab bakteritsiidse toimega piimhapet ja antibiootilise mõjuga sinepiõli. Kapsamahl soodustab seedimist.

Punapeet on intensiivselt punast värvi, mistõttu saab selle mahla kasutada värvimisel. Peedis on rohkesti taimseid pigmente ja flavonoide ning pisut C-vitamiini. Mineraalainetest leidub selles kaaliumi ja naatriumi.

Marjamahlas on palju süsivesikuid ja vitamiine

Marjamahl on süsivesiku- ja vitamiinirikas. 100 grammi marjamahla annab keskmiselt 43 kilokalorit.

Aiamarjadest on väärtuslikemad sõstrad. Kõige rohkem C-vitamiini sisaldab must sõstar, selle poolest ületab ta isegi apelsini viis kuni üheksa korda. Rohkesti leidub mustas sõstras ka P-vitamiini.

Marjades on kaaliumi ja fosforiühendeid ning magusa maitse annavad neile glükoos ja fruktoos.

Sõstardes on orgaanilisi happeid tavaliselt rohkem kui puuviljades. Kiudaineid on kõige rohkem karusmarjades.

Marjamahl sisaldab rohkesti flavonoide, mis aitavad ennetada kroonilisi südamehaigusi ja vähktõbe.

Kirsimahl pidurdab röga eritumist. Mustasõstramahl sobib hästi ateroskleroosi raviks ja külmetushaiguste korral. Punasesõstramahl stimuleerib sapieritust. Karusmarjamahl on lahtistava toimega. Arooniamahl on hea hüpertoonia korral. Astelpajumahlas on palju bioaktiivseid ühendeid, kuid sellega ei tohi liialdada, sest ohtra tarvitamise korral muudab see ainevahetust.

Puuviljamahl toetab südametegevust

Puuviljamahl on süsivesiku- ja kaaliumirikas, mistõttu toetab südametegevust ja raku ainevahetust.

Kõige rohkem kaaliumi on apelsinimahlas: 100 grammi kohta 190 milligrammi. Õunamahlas on kaaliumi 120 ja viinamarjamahlas 62 milligrammi. C-vitamiini kogus on enam-vähem ühesugune kõigis puuviljades.

Puuviljamahl on hea toniseerija ning ergutab ajutegevust, varustades meid kiiresti vajaliku energiaga. Samuti on see oluline seedetegevuse korrastamisel ja soolerakkude ainevahetuses.

Õunamahl sisaldab rohkesti parkaineid ja kaaliumsooli ning takistab kusihappe ladestumist ja ergutab seedenäärmete tegevust. Pirnimehu on soodne kuseteede põletike, samuti neeru- ja põiepõletike korral ning soodustab uriini eritumist. Ploomimehu stimuleerib seedekulgla talitust.

Tsitruselised sisaldavad rohkesti C-vitamiini

Tsitruseliste mahla ei soovitata väikelastele ega allergia korral, sest see on meie organismile üsna võõras.

Tsitruselised sisaldavad C-vitamiini umbes kaks korda rohkem kui õun. Nendes on rohkem orgaanilisi happeid kui teistes marjades või puuviljades. Apelsin on eriti kaaliumirikas ning sisaldab inositooli, mis on vajalik rakusisesteks protsessideks.

Metsamarjamahl on naturaalseim

Ravitoimet on täheldatud enamikul metsamarjadest. Looduslikes kasvutingimustes sisaldub marjades hulk komponente kontsentreeritumalt ja need on naturaalsemad.

Pohla- ja jõhvikamahl sisaldavad rohkesti sidrunhapet ning bensoehapet, mis on looduslik konservant. Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui nende elutegevust pärssiv toime.

Pohlamahl on rahustav ja sobib liigesepõletike korral. Jõhvikas on tuntud palavikualandajana ning sel on higistama ajav ja röga lahtistav toime. Jõhvikamahl ergutab ka maomahla eritumist ja tõstab söögiisu ning sobib hästi kuseteede- ja põiehaiguste korral.

Metsmaasikas on rauarikkam kui aedmaasikas ning sisaldab ka sellest rohkem kaltsiumi, C-vitamiini ja salitsüülhapet.

Metsmaasikas on ohtralt bioaktiivseid aineid ning seepärast soovitatakse seda kehvveresuse, südametegevushäirete, ainevahetushäirete ja soolade liigse ladestumise korral, samuti vee kogunemisel organismi. Metsmaasikas peletab ka väsimust.

Mustikamahlas on vähe suhkruid ja seetõttu sobib see ka diabeetikutele. Orgaaniliste hapete ja parkainete sisalduse tõttu kasutatakse mustikamahla kõhuhädade raviks.

Mustikas leidub palju antioksüdante, eeskätt bioflavonoide, mis aitavad pidurdada vananemisprotsesse, tugevdavad veresooni ning takistavad südamehaiguste ja teatud vähkkasvajate teket.

Pool klaasi mustikaid annab sama palju antioksüdante kui neli-viis klaasi mis tahes teisi marju. Mustikas on ka rahustava toimega ja reguleerib seedetegevust.

Pihlakamahlal on üldtugevdav ja köha raviv toime. See sisaldab C-vitamiini, P-, E- ja B1-vitamiini, karotiini ning eeterlikke õlisid. Pihlakamahl langetab kolesteroolitaset ja soodustab neerude tegevust.