Firma Viru Haab loomise tingis tungiv vajadus katuselaastude järele, mille tootmine on Eestis aegade jooksul hääbunud.

Neli aastat tagasi ostis Lääne-Virumaalt pärit noormees Marko Proover Rahklasse vana palkmaja, millele soovis panna laastkatuse, kuid Virumaalt oli katuse tegijat raske leida ning katusematerjal tuli hankida koguni Setumaalt.

Oma kodumajale laastkatust pannes sai Marko Proover teada, et vajadus uute laastkatuste järele on ka mujal Virumaal.

“Aastakümneid olid laastkatused lahutamatu osa meie taluarhitektuurist. Vahepealsetel aegadel olid moes teised materjalid ja laastutööstus kuivas kokku. Kuid nüüdseks on vanade laastkatuste aeg ümber saanud. Inimene, kes tahab taastada oma esiisade taluhooned ehedal kujul, paneb neile samast materjalist katuse, mis taluhoonetel kunagi oli,” rääkis Proover.

Kuid mitte üksnes taluhoonetel polnud laastkatused. Ka kirikutornide katmisel kasutati laaste. Praegu lüüakse sellest keskkonnasõbralikust materjalist kõlakodade, abihoonete, saunade ja puhkemajade katuseid.

Nii leidiski Marko Proover oma turuniši. “Ostsin loodava firma jaoks Rahklas mahajäetud farmihoone, Setumaa metallitöömeistritelt tellisin laastumasina ja käivitasin tootmise,” ütles firma Viru Haab omanik Marko Proover.

Tõusvas joones

Nüüd on firma tegutsenud kaks aastat ja tellimuste hulk kasvab. Ettevõte valmistab katuselaaste ja ka paneb neid katusele.

Aastatepikkuse puutöökogemusega Kaimo Aasumets rääkis, et tellimusi tuleb järjest enam ja päevad on töised. “Laastumasinal töötamine nõuab ka head füüsilist vormi. Ajaga on vilumus ja vastupidavus tulnud. Ka palganumbrid on sellised, mis minu tööd väärtustavad,” oli Aasumets rahul.

Jaanus Riispapp on õppinud mööblitisler. “Rakvere kutsekeskkoolis omandatud teadmised tulevad siin töötades kasuks, aga töövõtteid annab alati lihvida,” rääkis ta.

Firmas töötab neli inimest. Tooraineks vaja minev haavapuu varutakse Eesti talunikelt.

“Kuid järjest kasvavad tellimused nõuavad firma laiendamist. Selleks on meil nii ruume kui maad,” ütles Marko Proover.

Eestis on tehtud laast-, sindel- ja kimmkatuseid. Firma Viru Haab valmistab haavapuust laaste. “Haavalaastude puhul on hinna ja kvaliteedi suhe kõige mõistlikum. Kvaliteetne haavalaastkatus ei jää oma kvaliteedilt ja kestuselt alla kuuse- või männipuust laastkatusele,” selgitas Proover.

Lisaks on haavalaast kerge ja sellel pole oksakohti. Kolmemeetrine palk saetakse 60 cm pikkusteks pakkudeks, millest siis laastumasinaga laastud lüüakse. Laastumasin lõhestab laastud puidust nii, et puukiud säilivad (erinevalt saagimisest, kus puukiud läbi saetakse).

Katusepaneku kunst

Sama tähtis kui kvaliteetsete laastude valmistamine on ka nende õige paigaldamine.

“Laast pannakse katusele kolmekordselt, laastukiud jäävad jooksma suunaga allapoole ja laastukumerus ülespoole. Laastud kinnitatakse roovile nõnda, et järgmine laastukiht katab eelmise naelapead, laastud pannakse kolme-neljasentimeetrise ülekattega,” rääkis Proover.

Soovitav on, et katuse kohal ei kõrguks suuri puid, mis varju ja sodi annavad ning katust mädandavad. “Reeglina arvestatakse ühe kihi eaks 10 aastat, kuid erandiks pole ka 50aastased katused,” rääkis Marko Proover.

Viru-Nigula vallas asub Tanel Kondoja talumaja.

“Laastkatuse kasuks otsustasin ma seepärast, et taluhoone säilitaks oma stiilsuse. Kogu materjal, mida ma taluhoonete taastamisel olen kasutanud, on looduslik. Hooldamise korral kestab laastkatus vähemalt kolmkümmend aastat. Ja see on katuse jaoks päris soliidne iga. Lisaks kõigele oli ka katuse hind mulle igati taskukohane,” rääkis Kondoja.

Kolmekihilise laastkatuse materjali ruutmeetri hind algab praegu 120 kroonist. Kuid ilmselt seoses haavapaku kallinemisega see hind suureneb. Sama palju läheb maksma ka paigaldamine.