Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel kasutati 2025. aastal veiste, sigade ja kanade raviks kokku 3898 kilogrammi mikroobivastaseid ravimeid. Seda oli 4% vähem kui 2024. aastal ja 2% vähemkui 2023. aastal. Kuigi kogukasutus vähenes veidi, näitavad andmed, et ravimite kasutusmustrid muutusid loomaliikide ja antibiootikumirühmade lõikes erinevalt.

Mikroobivastaste ravimite kasutuse jälgimine aitab hinnata, kui palju ja milliseid antibiootikume loomade raviks kasutatakse ning kuidas kasutus ajas muutub. Antibiootikumide kasutamine võibsoodustada resistentsete bakterite selektsiooni ning mõjutada seda, kui tõhusad on antibiootikumid tulevikus nii loomade kui ka inimeste ravis.

Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve korralduse ja keskse järelevalve meeskonna peaspetsialisti Piia Kalamehe sõnul ei piisa mikroobivastase resistentsuse vähendamiseks üksnes kasutatud ravimitekoguste jälgimisest.

„Oluline on vaadata ka seda, milliseid antibiootikume kasutatakse, milliste loomaliikide puhul kasutus suureneb ja kas kasv puudutab inimmeditsiinis olulisi antibiootikume. 2025. aasta andmednäitavad, et kogukasutus on küll veidi vähenenud, kuid veiste puhul kasutus kasvas ning suurenes ka teatud kriitilisema tähtsusega antibiootikumide kasutamine. Need suundumused vajavad tähelepanu,“ ütles Kalamees.

Kõige rohkem mikroobivastaseid ravimeid kasutati jätkuvalt sigadel – kokku 2525 kilogrammi, mis moodustas ligikaudu kaks kolmandikku veistel, sigadel ja kanadel kasutatud kogusest. Siiski võrreldes2024. aastaga vähenes sigadel kasutatud ravimite kogus 10%. Vähenes ka mitme suure kasutusega antibiootikumirühma, sealhulgas tetratsükliinide, pleuromutiliinide ja penitsilliinide kasutus.

Veistel liikus kasutus vastupidises suunas. 2025. aastal kasutati veiste raviks 1372 kilogrammi mikroobivastaseid ravimeid ehk 8% rohkem kui aasta varem. Kõige enam kasutati bensüülpenitsilliinija amoksitsilliini.

„Veiste kasutuse kasvu puhul on oluline mõista, millised terviseprobleemid seda põhjustasid ning kas antibiootikumravi vajadust oleks võimalik vähendada ennetusmeetmete, parema karjahalduse,vaktsineerimise, hügieeni ja diagnostika abil,“ lisas Kalamees.

Eraldi tähelepanu vajab AMEG B-kategooria antibiootikumide kasutuse suurenemine. Need on antibiootikumid, mis on inimeste ravis eriti olulised ning mille kasutamist loomadel tuleks võimaluselpiirata. 2025. aastal kasutati neid veistel, sigadel ja kanadel kokku 127 kilogrammi, mida oli 30% rohkem kui 2024. aastal ja 18% rohkem kui 2023. aastal. Kasv tulenes eelkõige kinoloonide suuremast kasutusest veistel ja kolistiini kasutuse suurenemisest sigadel.

Kalamehe sõnul peaks selliste antibiootikumide kasutamine põhinema selgel kliinilisel vajadusel ning võimalusel mikrobioloogilisel diagnoosil ja antibiootikumitundlikkuse määramisel. „Inimmeditsiinisoluliste antibiootikumide kasutust loomadel tuleb jälgida eriti hoolikalt, sest mikroobivastane resistentsus on inimeste, loomade ja keskkonna ühine probleem,“ märkis ta.

Aruanne annab ülevaate ka vaktsineerimisest. 2025. aastal manustati Eestis kokku 8,5 miljonit vaktsiinidoosi, mida oli 30% vähem kui aasta varem. Samal ajal kasvas veistele manustatud vaktsiinidoosidearv 74%. Marutaudivastaseid vaktsiine manustati kokku 50 078 doosi, millest ligikaudu 58% koertele ja 42% kassidele.

Vaktsineerimine, hea loomapidamine, bioohutus, hügieen ja karjatervise programmid on olulised haiguste ennetamisel ning aitavad vähendada vajadust antibiootikumravi järele. Sama rõhutab ka MaailmaLoomatervise Organisatsiooni ehk WOAH-i uuendatud üleilmne mikroobivastase resistentsuse ehk AMR-i tegevuskava aastateks 2026–2036, mille keskmes on vastutustundlik ravimikasutus, haiguste ennetus, järelevalve, diagnostika, vaktsineerimine ja sektorite vahelinekoostöö.

Põllumajandus- ja Toiduamet panustab mikroobivastase resistentsuse vähendamisse, kogudes ja analüüsides andmeid mikroobivastaste ravimite kasutamise kohta loomadel, jälgides kasutusmustrite muutusining pöörates tähelepanu inimmeditsiinis oluliste antibiootikumide kasutamisele. Lisaks teeb amet järelevalvet veterinaarravimite nõuetekohase kasutamise üle ning suunab vastutustundlikku ravimikasutust, et antibiootikume kasutataks vaid põhjendatud vajadusel,õiges annuses ja veterinaararsti otsuse alusel.

„Mikroobivastase resistentsuse vähendamine eeldab koostööd veterinaararstide, loomapidajate, ametiasutuste ja teiste osapoolte vahel. Mida paremini suudame haigusi ennetada ja ravi vajaduspõhiseltsuunata, seda paremini säilitame antibiootikumide tõhusust tulevikuks,“ ütles Kalamees.

Aruanne on leitav siit.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 16.09.26 pressiteade