Üleeile, 6. septembril hukati Tartumaal Keskkonnaameti loal kaks noort karu. Loomi on suve jooksul juba vähemalt viiel korral kinni püütud ja metsa viidud ning kümneid kordi elamute juurest eemalepeletatud. Antud juhul ei väljastatud karu nuhtlusisendeid puudutavat küttimisluba - Loomakaitseseadusest lähtuvalt käsitleti karusid abitus seisundis loomadena,kes looduses enam iseseisvalt hakkama ei saa. Karud olid täielikult minetanud liigiomase eluviisi, lõhkusid korduvalt elumajade hoovides ning nende loodusesse toimetamine osutus võimatuks – seadus annab sellisel juhul viimase võimalusena loa hukkamiseks.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna selgitas, et noored karud on vaatamata korduvale metsa viimisele ja elamute juurest eemale peletamisele leidnud tee tagasi asulatesse, viimati üleeile elumaja hoovi, mis viitab kahjuks välja kujunenud ebaloomulikule käitumismustrile. „Inimpelglikkuse kadumise on tõenäoliselt põhjustanud metsloomi toitnud inimesed ise. Noored karud tulid meile teadaolevalt esimest korda asulasse juba juuni alguses Kastre vallas Kõnnu külas,siis oli neid neli. Loodetavasti on kaks neist praeguseks naasnud tavapärase karuelu juurde, kaks kõrvamärgisega ning GPS jälgimisseadmega varustatud karu seda kahjuks ei teinud ning tulid vaatamata mitmes Eesti eri paigas metsa viimisele ikka ja jälle asulatessetagasi. Seetõttu tuli eelmisel pühapäeval vastu võtta raske otsus ning viimase abinõuna need karud hukati,“ ütles Türna.
Mainitud karudel puudus täielikult liigiomane käitumine. Näiteks möödunud nädalavahetusel lõhkusid nad elumaja läheduses mesitarusid ning sisenesid korduvalt ka abihoonetesse.Maja peremees toimetas neid ka ise metsa tagasi, paraku tulemuseta. Tanel Türna lisas, et selles vanuses noored karud peavad inimest pelgama ja iseseisvalt loodusest toitu otsima, mitte tulema pidevalt asulatesse tagasi. „Enneviimase abinõu rakendamist suhtlesime ka loomaaia ja loomaparkidega – nende kollektsioonidesse karud ei mahu. Keskkonnaamet mõistab ja hindab inimeste soovi metsloomi aidata. Siiski palume metsloomadega kontakti mitte otsida, kindlasti ei tohi neid toita.Arvestama peab, et praegu noored ja kasvult veel pigem väikesed karud on järgmisel aastal juba suured ning inimese lähedust otsides võivad endast kujutada väga tõsist ohtu.“
Karudel läheb meil hästi. Pruunkarude populatsioon on olnud kasvutrendis alates 2013. aastast ning neid on praegu Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100. Karusid kohatakseüle riigi järjest sagedamini nii asulates kui nende läheduses. Karu või mõne muu suurkiskja nägemisest asulas palume teada anda Riigiinfo telefonile 1247. Sealt saab esmast nõu javajadusel edastatakse teade Keskkonnaametile. Kui loom ohustab vahetult inimesi või liiklust, tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Pikemalt loe teema kohta meie veebilehelt Kohtumine kiskjaga. Karukahjude ennetamiseks toimivad mesitarude ümber korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, millerajamise kulutusi Keskkonnaametosaliselt korvab.
Allikas: Keskkonnaameti 08.09.2026 pressiteade
