Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt võõrustas 3.–4. septembril Tallinnas esimest Põhjala-Balti (NB8) energiaministrite kohtumist, mis tõi kokku Põhja- ja Baltimaade energiaministrid ja kõrged esindajad. Kohtumisel, mille esimestel aruteludel osaleska Ukraina delegatsioon, keskenduti Ukraina energiavarustuse toetamisele eelolevaks talveks, kriitilise energiataristu vastupidavusele ning konkurentsivõimelise Põhja-Balti energiaturu arendamisele. 

Sutt rõhutas, et Põhjala-Balti riikide tihedalt seotud energiasüsteemid eeldavad ka senisest tugevamat koostööd. „Meie piirkonna energiajulgeolek ei tähenda täna enam ainult seda, kas meil jätkub elektrit, vaid ka seda, kas meie taristu peab vastu võimalikelening kui kiiresti suudame katkestuste korral energiavarustuse taastada. Meie energiasüsteemid on üha enam seotud ning seetõttu peame ka oma valmisolekut ja koostööd vaatama piirkondlikult.“ 

Ukraina energiavarustuse puhul keskenduti eelkõige eelolevale talvele. Venemaa jätkuvad rünnakud Ukraina energiataristule muudavad talve väga keeruliseks ning kohtumisel otsiti võimalusi, kuidas toetada Ukraina energiavarustuse toimepidevust ja koordineeridariikide abi. Samuti oli kõne all Ukraina energiasektori pikaajaline taastamine ning energiavaldkonna ettevalmistused 2027. aasta jaanuaris Tallinnas toimuvaks Ukraina taastamiskonverentsiks.  

„Ukrainale abi andes ei tohi me unustada Ukraina hindamatuid kogemusi. Käimasolev sõda on õpetanud Ukrainale, kuidas kaitsta oma energiataristut, tagada selle toimepidevus ning taastada energiavarustus elanikele ja elutähtsatele rajatistele võimalikult kiiresti.Peame need hindamatud õppetunnid ukrainlastelt kaasa võtma ja kasutama neid oma riikide taristu kaitsmiseks võimalike ohtude eest,“ ütles Leedu energeetikaminister Lukas Savickas. 

Piirkonna energiajulgeoleku kõrval oli fookuses Läänemere energiataristu kaitse ja energiasüsteemide toimepidevus. Piirkonna energiataristu on järjest enam omavahel seotud ning Läänemere piirkonnas toimunud juhtumid on näidanud vajadust tugevdada valmisolekutfüüsilisteks, küber- ja hübriidohtudeks. Kohtumisel jagati kogemusi ning otsiti võimalusi piirkonna energiataristu vastupidavuse ja riikidevahelise koostöö tugevdamiseks. 

„Tänane arutelu tõi esile Põhjala-Balti koostöö olulisuse piirkondliku valmisoleku ja vastupanuvõime tugevdamisel. Üheskoos moodustame ühe Euroopa kõige lõimituma energiapiirkonna,“ lisas Soome kliima- ja keskkonnaminister Sari Multala. 

Konkurentsivõimelise Läänemere energiaturu puhul olid tähelepanu all investeerimis- ja rahastusvõimalused ning pikaajalise kindluse loomine. Samuti räägiti elektrinõudluse ja tootmise arengust, võrkude arendamisest ning vajadusest parandada piirkonna energiaturuläbipaistvust ja prognoositavust. 

Kohtumine kinnitas Põhjala-Balti riikide ühist soovi tugevdada energiakoostööd ja leida piirkondlikke lahendusi energiajulgeoleku, toimepidevuse ja konkurentsivõimega seotud väljakutsetele. Kohtumisega seoses avaldati ka Põhjala-Balti riikide ühine energiakoostööavaldus.  

Avalduse täisteksti saab lugeda SIIT. 

Eesti on 2026. aastal Põhjala-Balti koostöö eesistuja. NB8 koostööformaat ühendab Eestit, Lätit, Leedut, Soomet, Rootsit, Taanit, Norrat ja Islandit.  

Allikas: Kliimaministeeriumi 04.09.2026  pressiteade