Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 2025. aasta zoonooside aruanne näitab, et Eesti üldine olukord on hea. Mitut ohtlikku loomataudi Eestis ei esinenud ning mitmes valdkonnas on olukord püsinud stabiilne. Samas vajavad jätkuvat tähelepanutoidu kaudu levivad nakkused, antibiootikumiresistentsus ja lindude gripp. PTA jälgib olukorda ja tagab, et Eesti turul olevad tooted oleksid ohutud. Vajadusel peatatakse toodete müük ja tooted kutsutakse tagasi. 

„Zoonooside seire annab meile tervikpildi sellest, mis toimub inimeste ja loomade tervises ning toidu- ja söödaahelas. 2025. aasta tulemused näitavad, et Eesti seire toimib hästi, kuid nakkusohud ei ole kadunud,“ ütles PTA peaspetsialistAnastasia Rõbakova. 

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides.

Salmonelloosi registreeriti inimestel 113 juhul. Seda oli veidi rohkem kui aasta varem. Toidu seires uuriti 2025. aastal Salmonella spp suhtes 822 proovi, millest positiivseks osutus 1,58% ehk 13 proovi. 2024. aastal oli positiivsete proovide osakaal suurem – 2,1%. Samal ajal suurenes Salmonella-positiivsete seakarjade osakaal, kuid aastate võrdlemisel tuleb arvestada erinevustega seirekorralduses. 

Listerioosi juhtumeid oli vähe, kuid haigus võib kulgeda raskelt. 2025. aastal registreeriti kuus haigusjuhtu, kõik haiged vajasid haiglaravi ning kaks inimest surid. Toidu seires uuriti Listeria monocytogenes’e suhtes 682 proovi, millest positiivseks osutus 1,76% ehk 12 proovi. 2024. aastal oli positiivsete proovide osakaal 4,1%, seega vähenes see 2025. aastal märgatavalt. Positiivseid leide esines kõige rohkem kalandustoodetes.

2025. aastal uuriti ka seda, kas loomadelt ja lihast leitud bakterid alluvad antibiootikumidele. Proove võeti nuumsigadelt ning sea- ja veiselihast. Antibiootikumiresistentsus tähendab, et mõni bakter ei hävi enam sellise antibiootikumitoimel, mis tavaliselt peaks selle vastu aitama. See võib muuta bakterite põhjustatud nakkuste ravi keerulisemaks. 

Nuumsigadelt leitud E.coli bakteritest olid ligi pooled antibiootikumide suhtes resistentsed ning umbes viiendik multiresistentsed ehk vastupidavad vähemalt kolmele antibiootikumile.

Lisaks uuriti nuumsigadel MRSA bakterit. Seda leiti 186 proovist 184-s, mis viitab selle bakteri laialdasele levikule. Tegemist on sigadel küllaltki levinud haigustekitajaga, mis võib  kanduda ka inimestele. Enamasti MRSA kahju ei tekita,kuid mõningatel juhtudel võib põhjustada erinevaid infektsioone, mida on selle bakteritüve resistentsuse tõttu antibiootikumide suhtes raske ravida.

Lindude gripi risk püsis 2025. aastal kõrge. Kõrge patogeensusega H5N1 linnugrippi leiti kahest linnukarjast, neljalt metslinnult ja ühelt rebaselt. Inimestel Eestis linnugrippi ei registreeritud.

Zoonoosi seire kinnitas, et Eesti on jätkuvalt ametlikult vaba veiste tuberkuloosist ning veiste, lammaste ja kitsede brutselloosist. Samuti püsib Eesti marutaudivaba staatus.

2025. aastal registreeriti Eestis viis toidutekkelist haiguspuhangut, milles haigestus kokku 11 inimest. Kaheksa inimest vajas haiglaravi ning üks haigusjuht lõppes surmaga. Puhangute põhjustajate hulgas olid salmonelloos, botulism, kampülobakterenteriitja listerioos.

Õigete toiduvalmistamise ja hügieenivõtetega saab paljusid toidust saadavaid nakkusi ennetada: 

• pesta käsi enne toidu valmistamist ja pärast toore liha puudutamist;  

• küpsetada liha ja munad korralikult läbi;  

• hoida toores liha ja valmistoit üksteisest eraldi;  

• pesta pärast toore toidu käitlemist lõikelauad, noad ja muud töövahendid;  

• pesta puu- ja köögiviljad enne söömist;  

• hoida toitu õigel temperatuuril ja järgida külmaahelat.

Kokkupuutel loomadega pea silmas järgmist: 

• Pese käsi pärast loomadega kokkupuudet, nende toidu, väljaheidete, puuride või allapanuga tegelemist; 

• Hoia lemmikloomad terved: käi nendega regulaarselt loomaarsti juures, vaktsineeri ja tee parasiiditõrjet; 

• Ära lase loomal lakkuda oma nägu, haavu ning toitu.

Põllumajandus- ja Toiduamet lähtub oma tegevuses „Ühe tervise“ (One Health) põhimõttest, mõistes, et inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel tihedalt seotud. Seire ja haiguste tõrje toimub tihedas koostöös Terviseameti,Eesti Maaülikooli ja teiste partneritega, et tagada Eesti elanikele ohutu elukeskkond.  

2025. aasta zoonooside aruande leiab SIIT.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 03.09.2026 pressiteade