MTÜ Eesti suurkiskjad vaidlustas kohtus 12 Keskkonnaameti korraldust karu nuhtlusisendite küttimiseks. Tallinna halduskohus rahuldas MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas ajutiselt vaidlusalustekaru küttimist lubavate korralduste kehtivuse.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et erilubade andmine on olnud ainuõige valik olukorras, kus karu on muutunud inimesele ohtlikuks. „Inimese turvalisuse tagamiseks peab olema võimalik probleemseltkäituvad loomad küttida. Keskkonnaamet on andnud sel aastal igati kaalutletud ja põhjendatud erilubasid. Lisaks toetame ennetusmeetmete rakendamist, teeme teavitustööd, kogume tõendeid, suhtleme kogukondade ja jahimeestega – teeme kõik endast oleneva, et karudelläheks Eestis liigina jätkuvalt hästi. Aga ohtlikult käituvate loomade probleem tuleb lahendada enne, kui see muutub tõsiselt traagiliseks,“ ütles Vakra.

Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu ja taotleb karu küttimislubade kehtivuse jätkumist.

Karu küttimiseks antakse eriluba  siis, kui vaatamata tõrjeaedadele, peletusvahenditele ning inimeste ja eluhoonete vahetule lähedusele jätkab karu näiteks mesitarude lõhkumist või kui tegemist on loomaga,kes inimest üldse ei karda ning tuleb peletamisele vaatamata korduvalt asulasse tagasi. Sellisel juhul võib ta kujutada endast juba otsest ohtu. Iga küttimisluba on kaalutud eraldi ning antud siis, kui on põhjust siduda karu probleemse käitumisega, mis jubaon kaasa toonud varalist kahju või ohtusid ning kus leebemad ennetusmeetmed ei võimalda edasist ohtu piisavalt maandada. Küttimisluba on antud näiteks olukorras, kus karud korduvalt põhjustanud ohuolukordi ning oma julge käitumisega ohustanud inimeste turvalisustvõi tekitanud olulist kahju kariloomadele, põllumajandustoodangule, mesitarudele. 

Pruunkarude populatsioon on olnud kasvutrendis alates 2013. aastast ning neid on praegu Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100. Kokku on Keskkonnaamet andnud tänavu sügisel korraldusi 30 probleemselt käituvalooma küttimiseks. Jahimehed on nende lubade alusel küttinud 9 looma.

Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja nii, et karu tohib edaspidi küttida vaid Keskkonnaameti eriloal ning kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahi hooaega enam ei ole. Eriloa võib Keskkonnaametanda aastaringselt tingimustel, et andmise otsus on eelnevalt põhjalikult kaalutud. Eriloa karu küttimiseks saab anda üksnes korduvate karukahjustuste vältimiseks ja ohusituatsioonide ennetamiseks.

Karu või mõne muu suurkiskja nägemisest inimasulas palub Keskkonnaamet teada anda Riigiinfo telefonile 1247. Sealt saab esmast nõu ja vajadusel edastatakse teade Keskkonnaametile. Kui metsloom ohustab vahetultinimesi või liiklust, helista hädaabinumbril 112.

Kohtudes karuga:

•    Hoia karust eemale. 

•    Kui karu on sind märganud, väldi otsest silmsidet, samas jälgi looma liikumist ja tegevust.

•    Räägi vaikselt ja väldi järske liigutusi. Nii ei ole sa looma jaoks vaenulik.

•    Tagane aeglaselt ja ettevaatlikult, hoides end näoga looma poole.

Kui märkad karupoega:

•    Kõige kaitsvam on poegade suhtes emakaru. Tagane samas suunas, kust tulid. Karupoeg näeb armas ja abitu välja, kuid kaitsev ema on tavaliselt tema läheduses.

Pikemalt loe ennetusvõtetest keskkonnaameti veebilehelt Kohtumine kiskjaga.

Allikas: Keskkonnaameti 02.09.2026 pressiteade