Tänasest jõustusid looduskaitseseaduse muudatused, mis puudutavad muu hulgas ehitamist mere ja järvede ääres, puude raiet linnades, kinnisasjade ostu ja müüki kaitsealadel ning lindude ja nahkhiirte rõngastamist.

„Looduskaitse toimib siis, kui reeglid on selged ja inimestele arusaadavad,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. „Seni on olnud liiga palju olukordi, kus seaduses ei pruugi saada üheselt aru, mida tohib ja mida mitte, ning vastust tuleb otsida kirjavahetusest ametiga. Need muudatused ei muuda looduskaitse eesmärke, vaid teevad selle korralduseselgemaks ja läbipaistvamaks.“

Korduva üleujutusega mererannal ja suurte üleujutusaladega siseveekogude kaldal arvestatakse ehituskeeluvööndi laiust tänasest senisest selgemal alusel: vööndi laiust hakatakse alati arvestama veepiirist ja see ulatub üleujutusala piirini, kui üleujutusalajääb seaduses sätestatud vööndi laiusest kaugemale. Kui üleujutusala on kitsam, kehtib tavapärane vööndi laius.

Ehituskeeluvööndi laiuse muutmise saab kohalik omavalitsus nüüd linnas, alevis ja alevikus otsustada ise, ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Väljaspool asulaid ning kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas on ehituskeeluvööndi vähendamiseks jätkuvalt vajalik Keskkonnaametinõusolek.

Täpsustus lisandus ka teises suunas: väljaspool linna, alevit ja alevikku saab ranna ja kalda ehituskeeluvööndis elamumaa juht- ja sihtotstarvet määrata üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.

Tiheasustusalal tohib üksikpuid raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Seni tekitas segadust, kas loakohustus laieneb ka okste ja võrade lõikamisele - nüüd on see üheselt kirjas. Loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus, kes saabkehtestada ka asendusistutuse kohustuse, et hüvitada raiega kaasnev kahju. Loakohustus ei laiene viljapuudele ega metsaseaduse mõistes kasvavale metsale.

Kaitstava loodusobjektiga seotud teave peab nüüd sisalduma senisest laiemas ringis maa ostu-müügi lepingutes. Lisaks kaitsealale ja hoiualale puudutab see ka kaitse alla võtta kavandatavat ala, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti, kaitsealuseliigi elupaika ja kasvukohta ning hüvitus- või leevendusala. Ostja saab nii juba tehingu ajal teada, millised piirangud maal kehtivad.

Sellega on seotud teine muudatus: riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, kui ostja teadis omandamise hetkel, et maa on kaitse all või kavas kaitse alla võtta. Erandid, näiteks kaitsekorra rangemaks muutumine või pärimise teel omandamine, jäävad kehtima.

Otsuse kinnisasja riigile omandamise kohta teeb tänasest Keskkonnaameti peadirektor ministri asemel, kellele läks üle ka kohustus avaldada oma veebilehel nii avalduste laekumise järjekord kui ka andmed iga omandatud kinnisasja kohta: otsuse kuupäev, võõrandajanimi, maakond ja vald, pindala ja hind.

Uue võimalusena saab ka kohalik omavalitsus omandada kinnisasja, mis asub kohaliku kaitse all oleval loodusobjektil ja mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt piirab. Seni sellist alust seaduses ei olnud.

Täpsemaks muutus võõrliikide regulatsioon. Loomaliigi isendit, kes on omandatud enne selle liigi kandmist looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja, tohib pidada lemmikloomana tema eluea lõpuni, kui on välistatud looma paljunemine ja loodusessepääsemine.

Seadusesse lisandus abitusse olukorda sattunud looma mõiste. Abitus olukorras on inimtegevuse tõttu nähtavalt vigastatud loom, tõendatult orvuks jäänud noorloom või loom, kes ei pääse ilma abita oma elupaika tagasi. Looma vedu ja loodusesse tagasiviimist korraldabPäästeamet või Keskkonnaamet, elujõulisuse taastamist Keskkonnaamet.

Lindusid ja nahkhiiri tohib nüüd rõngastada ainult atesteeritud isik ning atesteerimine ja rõngaste väljastamine on tasulised. Seni kehtinud märgistamisloa omanikud loeti tänasest automaatselt atesteerituks ja saavad atesteeringu e-kirjaga ning midagi taotlemaega maksma ei pea. Senise tähtajalise loa asemel kehtib atesteering tähtajatult ja kogu asjaajamine käib nüüd ühe asutusega - Keskkonnaagentuuriga. Täpsed tasumäärad kehtestab minister määrusega.

Allikas: Kliimaministeeriumi 01.09.2026 pressiteade