Juhtkomisjon

Looduse taastamise kava koostamine on jõudnud etappi, kus saab arutada konkreetseid tegevusi, nende ulatust ja esialgset rahastusvajadust. Kliimaministeerium tutvustas kava juhtkomisjonile teadlaste, ekspertide ja praktikute koostöös valminud meetmeettepanekuid,mis ei ole lõplikud valikud ega otsused.

Juhtkomisjonile tutvustatud üle kolmekümne ettepaneku hõlmavad kuut valdkonda: maismaa-, mere-, linna-, metsa- ja agroökosüsteeme ning jõgesid ja järvi. Nende seas on nii praktilisi tegevusi looduses – näiteks soode veerežiimi taastamine, kalade läbipääsu parandaminejõgedes ja pärandniitude hooldamine – kui ka uuringuid, seiret, nõustamist, maaomanikele suunatud toetusi ja õigusruumi muudatusi.

„Euroopa Liit seab eesmärgid, kuid Eesti peab valima nende saavutamiseks meie oludesse sobivad, tulemuslikud ja jõukohased lahendused. Seetõttu tõime ettepanekud juhtkomisjoni ette enne valikute tegemist,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitseasekantsler Antti Tooming. „Need on kaasamise tulemusena valminud ettepanekud, mitte veel otsused. Tõime need juhtkomisjoni ette teadlikult varakult, et sisuline arutelu jõuaks toimuda enne valikute langetamist.“

Juhtkomisjoni kuuluvad ülikoolide, ministeeriumide, Riigimetsa Majandamise Keskuse, kohalike omavalitsuste, maaomanike, ettevõtjate, põllumajanduse ning keskkonna- ja teiste valdkondlike ühenduste esindajad. Juhtkomisjoni ja töörühmade hinnangud on sisend kavakoostamisse, lõplikud valikud teeb Vabariigi Valitsus.

Looduse taastamine ei puuduta ainult looduskaitset. Heas seisundis ökosüsteemid aitavad hoida puhast vett ja viljakat mulda, toetavad toidujulgeolekut ning vähendavad üleujutuste, põua ja teiste kliimamuutustega seotud riskide mõju, et meil ja meie lastel oleksparem elukeskkond.

Kaitstavate liikide ja elupaikade ülevaate järgi on Eestis ebasoodsas seisundis pooled elupaigatüübid. Maismaa-, ranniku- ja mageveeelupaikadest on kehvas seisus ligikaudu 91 800 hektarit ja see mõjutab ka seal toimivaid liike.

Taastamismeetmeid on plaanis rakendada 2030. aastaks umbes 27 500 hektaril, millest ligi 8000 hektaril on tegevused Euroopa Liidu vahenditega juba käimas. Esimest korda esitati juhtkomisjonile ka meetmete esialgsed hinnangulised rahastusvajadused.

„Eelarvehinnangud on vajalikud, et arutelu oleks aus ja valikud realistlikud. Kava peab olema kooskõlas riigi rahaliste võimalustega ning oluliseks kavandatavaks rahastusallikaks on Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendid,“ ütles Tooming. „Looduse taastamisestsaadav kasu ületab Euroopa Komisjoni hinnangul selle kulusid mitmekordselt. See on investeering, mis aitab vähendada tulevasi kahjusid ning toetab inimeste heaolu ja majanduse vastupidavust.“

Septembris arutatakse meetmete ettepanekuid praktikute töörühmades ja kaasamisseminaril. Seejärel täpsustatakse ettepanekuid ning hinnatakse nende sotsiaalmajanduslikku mõju ja looduse taastamisest saadavat kaasnevat kasu. Kava kohaselt on eramaadel tegevusedvabatahtlikud ning eeldab sobivaid toetus- ja hüvitamislahendusi.

Eesti esitab looduse taastamise kava esialgse versiooni Euroopa Komisjonile 2026. aasta lõpuks. Pärast Euroopa Komisjoni tagasisidet saab kava täpsustada ning lõplik kava esitatakse 1. septembriks 2027.

Kava ettevalmistamiseks on moodustatud seitse teadlaste osalusel ekspertrühma, korraldatud praktikute töörühmade kohtumisi ja avalikke kaasamisseminare ning moodustatud laiapõhjaline nõuandva õigusega juhtkomisjon. Vabariigi Valitsus kiitis kava koostamisepõhimõtted heaks 21. mail 2026.

Kava koostamise materjalid on avalikud Kliimaministeeriumi veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/looduse-taastamise-kava-koostamine

Allikas: Kliimaministeeriumi 27.08.2026 pressiteade