Suur Mihklipäeva retk Jaak Prozesega Kuramaale liivlaste ja suitide juurde

Reede, 25.09.2026 - pühapäev, 27.09.2026

Kaunis sügisretk viib meid Kuramaa liivlaste ja suitide juurde.

Reede pärastlõuna veedame Kuramaa Liivi randa, kus käime Kolkas ja Mazirbes.

Liivi rand on Kuramaa liivlaste asuala. Viimane piirkond, kus liivlased veel 20. sajandil elasid, kokku 12 külas. Kuna liivlased elasid suhteliselt kompaktselt siis liivi keel sai säilida kaua, enne II Maailmsõda elas piirkonnas üle tuhande liivikeelse inimese. Sõda ja nõukogude võimu repressioonid kahandasid liivlaste arvu piirkonnas vaid mõnekümnele inimeseni 20. sajandi lõpuks. Tänapäeval aga me võime näha omamoodi liivlaste tagasitulekut, seda nii lehvivate liivi lippude aga ka liivi keele kujul, mida aina rohkem on märgata nii kohanimedes kui teadete tahvlitel.

Käime Kuolka külas, kus asub piirkonna ajalugu tutvustav muuseum ja jalutame Kura poolsaare põhjatippu, kus kohtuvad kaks merd – suur ja väike meri, nagu liivlased kutsuvad. Vaatame kuidas meri peale tungib ja üritame leida merevaiguterakesi. Külastame Mazirbe küla, mis on liivlaste kultuurielu keskus. Külas asub eestlaste, soomlaste ja ungarlaste toel 1939. aastal valminud Liivi Rahvamaja, mis on kõige tähtsam soome-ugri rahvaste koostöö materialiseerunud sümbol. Praegu toimub seal augustikuu esimesel laupäeval liivlaste rahvuspüha tähistamine ja meie jaoks avatakse maja uksed. Miķeļtornis külastame liivlaste kalmistut, kus puhkavad väljapaistvad liivi kultuuri- ja haridustegelased.

Ööbime Ventspilsis.

Laupäeva hommikul peale hommikusööki hotellis sõidame Alsungasse suitide maale. Alsungas toimub suitide turg ja Püha Mikaeli päevale pühendatud pidustused.

Kes on suitid? Suitid on Läti etniline grupp, omalaadne katoliiklik saareke keset luterlikku Kuramaad, mille rikas ajalugu ulatud peaaegu 400 aasta taha. Ümbritsevast erineva usu tõttu sulgusid suitid oma pisikesse kultuuriruumi ning pika aja jooksul kujunesid neil välja unikaalsed ja mitmekesised rahvatraditsioonid ja -kombed. Suiti eriomase pärandi aluseks on nende keelemurre, tähtpäevad ja rahvakombed, suuline traditsioon, laul ja musitseerimine ning rahvarõivaste ja toitude valmistamise traditsioonid.

Suiti naised erinevad värviküllaste ja kirjude rahvariiete poolest, mis Lätile iseloomulikud ei ole. Nende kaudu kujutatakse suitide uhkust, enesekindlust ja soovi olla märgatud. Rõivaid iseloomustab erksate värvide (oranž, roosa, punane, kollane) kombinatsioon.

2009. aasta 1. oktoobrist alates on suitid arvatud UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimistusse ning nende kultuuripärandit loetakse viivitamatut kaitset vajavaks. Suiti kultuuriruum on ära märgitud ka läti kultuuri rahvatraditsioonide loetelus.

Suitide kultuuriruum ühendab Alsungat, Basust, Gudeniekit ja Jūrkalnet Kuramaa lääneserval.

Alsungas teeme linnas ekskursiooni, käime kirikus, laadal, lossis, muuseumis vaatame suitide kultuuriprogammi.

Võimalus osaleda pärlitega kätiste kudumise õpitoas.

Pärast suitde tegemistega tutvumist külastame Kuramaa kunimat linna Kuldigat, mis samuti kuulub UNESCO maailmapärandisse.

Näeme romantilist vana silda üle Venta jõe, mis on üks pikimaid punastest tellistest sildu Euroopas. Vahetult enne silda asub aga Euroopa kõige laiem juga – Venta.

Kuldigas teeme ekskursiooni ja lõunapeatuse.

Õhtul sõidame tagasi Ventspilsi.

Pühapäeva hommikul peale hommikusööki tutvume Ventspilsi linnaga ja teeme laevasõidu Venta jõel.

Tagasiteel sõidame läbi Dundaga, kus tutvume kohaliku lossiga, kust valitseti liivlaste asuala. Tegemist on ühe vanima ja võimsaima lossiga Põhja-Kuramaal, millest 19. sajandi sai pindalalt Lätimaa suurim mõis.

Retke juhib ajaloolane ja meie hõimurahvaste uurija Jaak Prozes.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest reedel kell 6.30 tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.30

Sõidu hind 305 eurot ( hinnas hotellid koos hommikusöökidega, muuseumipiletid, suitide kultuuriprogramm, laevasõit Venta jõel)

Lisatasu pärlitega kudumise õpituba.

Palun andke teada, kes soovib osaleda pärlitega kudumise õpitoas

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.

Pass või ID kaart kaasa.

Liituda saab ka Pärnust.

Saadame kinnituse ja arve.

Allikas: Looduse Omnibussi teade