Kogu maailmas lemmikumate troopiliste puuviljade hulka kuuluva ananassi nimi pärineb Kariibi saarte sõnast anana, mis tähendab tõlkes oivaline.

Christopher Kolumbus seilas 1493. aastal Kariibi merel ja leidis ananassi kasvamas Guadeloupe saarel. Mees tõi magusa vilja Hispaania kuningannale Isabellale, kes sellest väga vaimustus – nagu aja möödudes teisedki eurooplased.

Kui ananass hakkas Euroopas laineid lööma, üritati puuvilja kasvatada ka Hispaanias, Itaalias ja teistes Lõuna-Euroopa riikides, kuid kliima jäi troopilise taime jaoks liiga jahedaks.

Muide, kui enamik puuvilju valmib kolme-nelja kuu jooksul, siis ananassidel kulub selleks lausa 18 kuud! Tervise seisukohalt on ananassi vili väga oluline, sest sisaldab mitmeid kasulikke aineid ning aitab koguni vähiga võidelda! Teda kasutatakse ka mitmetes valuvaigistites ja külmetuseravimites.

Kuidas valida?

Ostmisel jälgi, et ananassil poleks pehmeid kohti. Pikalt letil seisnud ananassidel on lehed kuivanud ja värvus kahvatukollaseks muutunud. Puuvilja saab osta ka mahla ja konservina, viimast valides peaks meeles pidama, et omas mahlas toode on alati tervislikum kui siirupi sees hulpivad kuubikud.

Kuidas süüa ja säilitada?

Enne serveerimist tuleks ananassi hoida üks-kaks päeva toatemperatuuril, et puuvili muutuks magusamaks ja pehmemaks. Külmas võib teda hoida kolm kuni viis päeva, kuubikuteks lõigatuna kuni nädal aega. Lahtilõigatud ananassi saab hästi säilitada ka sügavkülmikus. Ananass sobib salatite, smuutide, magustoitude ja jogurtite sisse, pitsakatteks ja võileibade peale.

Milleks kasulik?

Ameerika teadlased on avastanud, et regulaarselt ananassi süües võib täiskasvanud inimene tänu viljades sisalduvatele ainetele vähendada silmanägemise halvenemist kuni 36% võrra.

Värske ananass on ohtralt täidetud C-vitamiiniga. Samas peaks meeles pidama, et konservides ja mahlades kaotab puuvili vitamiinidest suure osa, seetõttu on C-vitamiini enamasti mahladesse lisatud. Ananass aitab kaasa vere hüübimisele haava ravimise käigus, puuviljas leiduv bromelaiin kergendab seedimist. Austraalias asuva Queenslandi meditsiiniuuringute instituudi teadlased avastasid, et ananassi tüvi sisaldab vähivastaseid koostisaineid.

«Me avastasime, et mitmed viljas olevad proteiinid takistavad vähirakkude arengut. See võib teha elu kergemaks inimestel, kes kannatavad rinna- ja kopsuvähi käes,» rääkis uurimisrühma juht dr Tracey Mynott. Mahlakas puuvili aitab manganeesi mõjul isegi luid tugevdada.

Tegu on mineraaliga, mida keha vajab luude ja kudede kasvamiseks. Pool ananassi katab 73% inimese päevase manganeesi vajadusest. Kokkuvõttes aitab ananass noorte inimeste luudel paremini kasvada ning vanadel neid tugevdada, selles sisalduv bromelaiin aga aitab leevendada kurgu kähedust.