Retk Olev Abneriga Snagaste lossi ja parki ja teisi kauneid Valgamaa mõisaparke avastama

Pühapäeval, 23. augustil 2026

Sõidame Valgamaa kauneid mõisu ja mõisaparke avastama. 

Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Lõunapeatuse teeme Rõngu Pagaris.

Varem ajaloolise Tartumaa koosseisu kuulunud Hellenurme mõis (Hellenorm) on tekkinud Rootsi ajal. Mõisa omanikeks olid esmaselt Wrangellid, pärast Põhjasõda Bruiningkid ja 19. sajandi keskpaigast mõisate ajastu lõpuni Middendorffid. Vabakujunduslik park on rajatud Elva jõele paisutatud järve kaldale. Varaklassitsistlik peahoone paikneb pargi põhjapoolses osas. Liivimaa mõisates vähe levinud on kuusnurkne ait. Hellenurmes on alles töötav vesiveski. Loodusteadlase akadeemik Alexander Theodor von Middendorffi poolt rajati juba 19. sajandi kolmandal veerandil mõisa juurde dendropark, mis tänapäevaks on küll hävinud. Siiski on pargis järel suurte mõõtmetega pikaealiste liikide nagu tammede, lehiste ja pärnade isendeid. Pargist u 1.5 km lääne pool paikneb Middendorffide kalmistu, kuhu on maetud ka A. T. von Middendorff. A. T. von Middendorff saavutas tuntuse Venemaa põhjaalade ja Siberi uurijana.

Sangaste mõis (Schloβ Sagnitz) pärineb keskajast. 1808. a. said mõisa omanikeks Bergid. Tuntuim omanik oli krahv Friedrich Georg Magnus von Berg, kes kogus tuntust nii põllu- kui metsamehena. Tema ajastul ehitati 1870.–1880. aastatel välja mõisa hoonestus ning laiendati lossiparki, rajati alleed, viljapuuaed ning parkmetsa katsekultuurid. Tuntuim põllumajanduslik saavutus on F.G.M. von Bergil kohapeal valikute teel 1875. a. saadud talirukkisort ’Sangaste’. Vabakujundusliku pargiga piirneb Sangaste metsapark (Jänesepark), kus on alles veel F. Bergi puude ja põõsaste katseid. Hiljem täiendas parki 1960.–1970. aastatel metsaülem Herbert Raap. Praegu on metsapargis u 200 liiki puid

ja põõsaid. Tähelepanuväärsed on vanemad kui 300-aastased harilikud männid. Pargis kasvab Eesti kõrgeim harilik ebatsuuga kõrgusega 42 m. Metsaparki läbib u 3 km pikkune rada.

Jõgeveste mõisa (Beckhof) tuntuim omanik on 1812. a. Isamaasõja üks juhtidest kindralfeldmarssal krahv Michael Andreas Barclay de Tolly. Mõisa peahoone hävis Teises maailmasõjas ja hiljem on hävinud ka enamik kõrvalhooneid ja pargi puudest. Mõisast u 0.5 km põhja pool asub krahv M.A Barclay de Tolly mausoleum koos pargiga.

Hummuli mõis (Hummelshof) pärineb keskajast. Pikemat aega olid 1856–1914 omanikeks Samson- Himmelstjernad. Praegune neogooti stiilis tellistest peahoone pärineb Nikolai Alexander Samson von Himmelstjerna ajastust 1860. aastatest. Vabakujunduslik park pärineb 19. sajandi lõpust ja seda iseloomustavad pikad pargilagendikud. Parki piirab põhjaküljest tammeallee. Peahoone ees on tiigid.

Park on liigirikas, selles kasvab üle 100 puu- ja põõsaliigi. Osa puid ja põõsaid on juurde istutatud kooli ajastul. Pargis on mõõtmetelt suured jaapani lehised, mõisaparkides harva esinevatest puudest kohtab amuuri korgipuud ja musta mändi.

Helme mõis (Helmet) tekkis Helme ordulinnuse asemele Rootsi ajal. Mõisa praegune varaklassitsistlik peahoone pärineb 18. sajandi kolmandast veerandist, kui omanikuks oli Jakob Gustav von Rennenkampf. Mõisa pargi ühe osana kasutati ära linnuse varemed, millele avanesid peahoone juurest üle lagendiku vaated. Pargi juurde kuulus koobastik ja seal asusid kunagi Eesti kõige uhkemad grotid.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 9.30 ja tagasi Tallinnas kell 21.00

Sõidu hind koos lossipiletiga 50 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.

Allikas: Looduse Omnibussi teade