Eesti metsavarude viimased andmed näitavad, et metsamaa moodustab jätkuvalt üle poole riigi pindalast. Metsatagavara on viimastel aastatel püsinudstabiilne.
Keskkonnaagentuuri täna avaldatud uue statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt moodustab Eesti pindalast metsamaa 52,1%. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasusulatub üle 60%.
2025. aastal oli metsamaa pindala 2,36 miljonit hektarit, millel kasvas 466 miljonit m3 puitu. Võrreldes varasemate aastatega metsa kogutagavaras olulisi muutusi pole olnud, samas hektaritagavara onnatuke vähenenud. Metsa pindala kasv on aidanud tasakaalustada keskmise hektaritagavara vähenemise mõju. Mittemajandatava metsamaa pindala oli 2025. aastal kasvanud 476 000 ha ehk 20%ni kogumetsamaast.
Puistutes on suurenenud puude liigiline mitmekesisus ehk vähenenud on monokultuursete ning suurenenud kolmest ja enamast puuliigist koosnevate puistute pindala. Suurima pindalaga on kaasikud (0,71 miljonit ha)ja männikud (0,70 miljonit ha). Okaspuu enamusega metsade osakaal metsade kogupindalast on 48% (1,13 miljonit hektarit), kuid kasvava metsa tagavara osas moodustavad need 53% (247 miljonit m3). Probleemiks tuleb kindlasti pidada okaspuumetsade vähenemisetrendi, viimase kümne aastaga (2016–2025) on nende metsade pindala vähenenud 32 000 ha võrra (1,17 miljonitha aastal 2016).
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „Metsade käekäiku tuleb vaadata pikemas vaates ja laiemas kontekstis, arvestades inimeste ootusi metsale kui loodushüvede pakkujale. Kliimamuutused muudavad metsadekasvutingimusi ning panevad nende vastupanuvõime üha suurema surve alla. Sarnaste muutustega puutuvad praegu kokku paljud Euroopa riigid. Seega peame Eestis metsade tuleviku üle arutades arvestama ka muutuvate keskkonnatingimustega ja ühiskonna ootustega ningvaatama pikki andmeridu muutuste mõistmiseks ja tulevikuotsuste tegemiseks.“
2025. aastal oli majandatava metsa netojuurdekasvuks 4,9 m3/ha aastas. Metsa juurdekasv ja suremus on pidevas muutumises. Loomulikult mõjutab juurdekasvu metsa vanuseline jaotus, kuid lühiajaliste kõikumisteüheks põhjustajaks võib pidada muutlikke ilmastikuolusid. Metsa kasvu pärssivaks teguriks on eelkõige põud. 2018. – 2019. aasta põua suuremast mõjust oleme taastunud, kuid juurdekasv veel sellele eelnevate aastate tasemel pole. Sarnaseid muutusi on näha ka mujal Põhja-Euroopas. Juurdekasvu muutustel on mõistlik silmpeal hoida, kuid tähelepanu tuleb suunata eelkõige asjadele, mida inimesel on võimalik muuta. Majandusmetsades tuleb juurdekasvu soodustamiseks eelkõige tagada metsa uuenemine sobivate puuliikidega ning tähelepanu tuleb pöörata ka õigeaegsele kahjustuste likvideerimisele.
Jätkuvalt suureneb nii noorte kui vanade metsade pindala. Noorte metsade pindala kasvu põhjustab raie ja metsastumine. Vanade metsade pindala suurenemise taga on nii mittemajandatava metsamaa pindala kasv kuika metsaomanike valikud majandamise osas.
Raiemaht on püsinud viimastel aastatel ca 11–12 miljoni tihumeetritasemel. Raiemahu eksperthinnangu alusel oli 2025. aasta raiemaht 11 miljonit m3. Pikemas vaates hakkab see langema, kuid languse kiirus sõltub eelkõige sellest, kui aktiivselt metsaomanikud oma metsa majandavad. Enamuspuuliigilises vaates vähenebkuusikute raie, männikute raiemaht võib püsida samal tasemel veel paar aastakümmet ning kaasikute raiemahul on ruumi ka tõusuks.
Statistilise metsainventuuri leiab Keskkonnaportaalist:
https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/metsastatistika-sh-smi
Allikas: Keskkonnaagentuuri 18. august 2026 pressiteade
