Võrtsjärve-äärses Tubaka talus roose kasvatav Juhan Juhani ütleb, et looduslike pargirooside vormid ja mõningad põõsasroosid elavad Eestis talve hästi üle, küll aga tuleb selleks ajaks kinni katta kõik muud aias kasvatatavad roosid.

«Jumal laisku karistab,» ütles mulle ühel kevadel Juhan Juhani, kui temalt roosiistikud ostsin. Olin talle selgitanud, et kuna ma talveks roose kinni ei katnud, vajan külmavõetute asemele uusi.

«Kui inimene on rikas ja tööd teha ei viitsi, siis las ta ostab pealegi igal kevadel uued istikud,» lausub Juhani muheldes ka nüüd.

Tähtsaim on õhuline suletud keskkond

Juhan Juhani aias olid lõikeroosid juba läinud neljapäeval korralikult kõrgete mullahunnikutega ümbritsetud.

«Selleks tarbeks sobib hästi kerge aiamuld või koore-laastumultš, mida saab kõpla või labidaga kuhjata rooside vahelt. Ülesmullatud kuhje kõrgus peaks olema 25—30 sentimeetrit,» räägib aednik.

Lõikeroosid soovitab Juhani tagasi lõigata 20—30 sentimeetri peale ja roniroosidele jätta meetrised võrsed.

«Juhul kui taim korralikult talvitub, tuleb igast lehekaenlast uus õiekobar,» märgib ta.

Ainult muldamisest Juhani sõnul siiski ei piisa. Tema asetab roosipeenarde vahele ka kuivi lehti täis suured kilekotid. «Need ei lase mullal sügavalt külmuda, samuti käib seal vahel õhk ringi. Suurte külmade saabudes heidan neile katteks veel õhku läbi laskva koormakile peale.»

Paljaid lehti Juhani rooside katmiseks kasutada ei soovita.

Korralikuks katteks hindab mees ka kuuseoksi, mis on head lumepüüdjad, kaitsevad külma tuule eest ja moodustavad lume all õhurikka keskkonna.

«Eks lumi ole parim kate, aga viimased talved on näidanud, et seda ei jätku kauaks. Paljas külm on roosidele kõige hullem,» räägib Juhani.

Katta tuleb tunde järgi

Ta rõhutab, et kõige tähtsam on rooside katmisel õhulise suletud keskkonna tekitamine. Selleks võib kasutada kaarestikku või madalat karkassi, millele laotatakse kas vähese läbipaistvusega kangas või muu materjal.

Kuiva katte all on hea kasutada freesturvast. Õhkkuivaks kattekangaks sobib aga armeeritud kilest roheline koormakate, õhku läbi laskev must vaip või multšikangas.

Roniroosidel tuleb Juhan Juhani jutu järgi enne katmist võrsed maha painutada.

«Algul painutatakse need sobivasse suunda vaid osaliselt, et vältida võrsete murdumist. Nädala pärast võib võrsed kaarjalt maha painutada,» kõneleb ta. Katmiseks sobivad samasugused materjalid nagu lõikerooside puhul.

Juhani ütleb, et nii nagu armastada, tuleb ka roose katta tunde järgi. «Üle ei maksa sellega pingutada, sest kui taimi väga kõvasti katta, hakkavad need hallitama ja kõdunema.»

Lõplik kate on mõistlik roosidele peale panna siis, kui öösiti on kogu aeg rohkem kui kaheksa külmakraadi.

Katte alla soovitab Juhan Juhani panna mürki hiirte tõrjeks, sest nood närivad sageli talvekatte all taime võrsetelt koore.

Kui keset talve on pikki soojaperioode, on Juhani sõnul mõistlik rooside katet selleks ajaks vähendada. Kevadel talvekatte eemaldamisega ta kiirustada ei soovita.

«Pimedas olnud roosid ei talu eredat päikesevalgust, eriti siis, kui maa on külmunud ja juurestik ei tööta. Katteid võib pehme sompus ilmaga avada, kuid ereda päikese ja öökülma kaitseks tuleks need tagasi laotada,» räägib ta.

Väetamine suurendab külmakindlust

Parema talvekindluse saavutamiseks soovitab Juhan Juhani roose augusti lõpul või septembri algul kaaliumsuperfosfaadiga väetada. «See mõjub ühtlasi hästi kevadisele taimekasvule,» lisab ta.

Kevaditi on muld lämmastikuvaene, siis tuleb roosidele varakult anda lämmastikku, näiteks kaltsiumnitraadiga.

«Selle asemel võib kasutada kanasõnnikut, lahjendades pool liitrit sõnnikut kümnes liitris vees. Seal on sees lahustuv kaltsium ja lämmastik ning seda võib roosidele anda iga nädal,» räägib Juhani.

Rõdudel ja aedades kasvatatavad ripp- ja potiroosid soovitab ta talveks tõsta keldrisse ning neil lehed ära võtta. Kõige parem temperatuur on neile tema hinnangul kahe külma- ja nelja soojakraadi vahel.

Potiroosid soovitab aednik kevadel võimalikult vara välja tuua. «Sobiv aeg rooside kasvu alguseks on aprilli keskpaik ja nende õue asetamiseks maikuu algus, aga see oleneb muidugi kevadest.»

Norras kasvatatakse roose elektri abil

Hiljuti käis Juhan Juhani roosiklubiga Norras, kust Eestisse viimasel ajal rohkesti potiroose sisse tuuakse. Seal nägi ta, kui odavalt neid suurtes tunnelites kasvatatakse.

«Norras toodetakse mägedest voolavast vihmaveest generaatoritega elektrit. Elektri abil hoitakse roosipistikud juurdumistemperatuuri, 18 kraadi juures. Pistikud juurduvad tunnelis ja neid kasvatatakse seal õitsemiseni,» selgitab Juhani ning tunnistab, et geniaalsed ideed on väga lihtsad. «Seal kasvatab roose vanajumal, Juhanit pole vajagi,» muigab ta.

VEAD

Peamised vead rooside ületalve hoidmisel:

• roosid jäetakse sügisel muldamata
• roosid mähitakse kasvuhoonekilesse, mille sees nad lämbuvad
• roosidelt eemaldatakse kate esimese kevadsoojaga
• potiroose hoitakse liiga soojas ruumis
• ei tehta näriliste tõrjet ning nood närivad talvekatte all võrsetelt koore.