Keskkonnaamet andis eile õhtupoolikul Järvamaal Võõbu küla piirkonda eriload kahe eelmisel aastal sündinud karu küttimiseks, kes vaatamata korduvatele metsa peletamistele jätkuvalt koduõuedessetulevad. Tegemist on umbes pooleteistaastaste loomadega, kes inimest üldse ei karda ning võivad seetõttu ka ohtu kujutada.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et noorte karude senine käitumine on olnud äärmiselt ebatavaline. „Näiteks eile olid karud Järvamaal Võõbu külas inimesteõues ja ei kartnud isegi päästeauto signaali. Kahjuks ei ole välistatud, et nende käitumise on põhjustanud inimesed ise – sellises vanuses noored karud peaksid olema omandanud inimpelglikkuse, mitte otsima asulast toitu. Senise põhjal jääb mulje, et inimesedon neid ise toitnud ning sellega nende loomulikku käitumist rikkunud. Praeguseks on korduvalt läbi proovitud kõik tavapärased peletusvahendid, paraku on loomad järjepidevalt asulatesse tagasi tulnud, mis näitab juba välja kujunenud käitumismustrit,“ selgitasTürna.

Tegelikult on nähtud piirkonnas kolme karu, aga üks nendest inimasulasse senini rohkem tagasi pöördunud ei ole. Türna rääkis, et karu nuhtlusisendite lube ei väljastata kergekäeliselt ning tegemiston viimase abinõuga. „Oleme suhelnud nii loomaaia kui loomaparkidega – nende kollektsioonidesse karud ei mahu. Keskkonnaamet mõistab ja hindab inimeste soovi hättasattunud metsloomi aidata. Siiski palume metsloomadega kontakti mitte otsida, kindlasti ei tohineid toita. Vastasel juhul võivad neil kaduda nii pelglikkus inimese ees kui oskus iseseisvalt hakkama saada – praegu on täpselt nii läinud ja asulasse pidevalt tagasi tulevad karud võivad olla ohuks nii koduloomadele kui inimestele endale,“ täpsustas Türna.

Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja nii, et karu tohib edaspidi küttida vaid Keskkonnaameti eriloal. Loapõhine lähenemine võimaldab lahendada püsivaid kiskjakonfliktepaindlikumalt, suunates küttimise kahjustuste piirkondadesse ja bioloogiliselt sobivaimasse aega. Kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahi hooaega enam ei ole. Eriloa võib Keskkonnaamet anda aastaringselt tingimustel, et andmise otsus on eelnevalt põhjalikultkaalutud. Eriloa karu küttimiseks saab anda üksnes korduvate karukahjustuste vältimiseks ja ohusituatsioonide ennetamiseks. Koos eilsetega on Keskkonnaamet andnud sel aastal karude küttimiseks kuus eriluba.

Karudel läheb meil hästi. Pruunkarude populatsioon on olnud kasvutrendis alates 2013. aastast ning neid on praegu Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100. Karusid kohataksejärjest sagedamini nii asulates kui nende läheduses, siia toob neid sageli just kergesti kättesaadav kõhutäis. Seetõttu peavad inimesed olema hoolsad ja hoidma ära karule meelepäraste suutäite lihtsa kättesaamise. Kindlasti ei tohi neid toita. Üle jäänud aiasaaduseidpalume hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides.

Kohtudes karuga:

• Hoia karust eemale.  
• Kui karu on sind märganud, väldi otsest silmsidet, samas jälgi looma liikumist ja tegevust.
• Räägi vaikselt ja väldi järske liigutusi. Nii ei ole sa looma jaoks vaenulik. 
• Tagane aeglaselt ja ettevaatlikult, hoides end näoga looma poole.
• Kui karu siiski ründab, viska end maha, kata pea ja kael kätega. Ole liikumatult, teeseldes surnut.  

Kui märkad karupoega:

• Kõige kaitsvam on poegade suhtes emakaru. Tagane samas suunas, kust tulid. Karupoeg näeb armas ja abitu välja, kuid kaitsev ema on tavaliselt tema läheduses. 

Pikemalt on teemast juttu meie kodulehel.

Allikas: Keskkonnaameti 07.08.2026 pressiteade